Palgamull – kas paisub või puruneb? Palga Päev vaatas eilsesse ja homsesse

konverents

Täna toimuval Palga Päeva konverentsil arutleti palgakasvu ja ettevõtetes pakutavate muude soodustuste üle. Millised on palgalõhed Tallinna ja muu Eesti vahel? Kas ja kus palgatõus jätkub?

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes, et majanduskeskkond on väga aeglane: „Miks on kasv aeglane? Eesti puhul on eriline see, et oleme üks ekspordikesksemaid majandusi. Sama kehtib investeeringute kohta. Palju Venemaale liikuvatest kaupadest liiguvad läbi Eesti, ent praegu on transiidiäris kehv seis. Peamine ekspordi sihtriik on Soome, kus olukord on samuti nadi ja mõistlikku majanduskasvu sinna ei prognoosita. Ka riik on olnud kesine tellija.”

Nestori sõnutsi ei vasta majanduskasv  sellele, mis toimub tööturul, kuigi tavainimese seisukohast ei ole olnud paremaid aegu: palgakasv on olnud väga kõrge, 2016. aasta esimesel poolaastal oli see kuni 8%. Lätis-Leedus on protsendid ja absoluutsummad meist maas, rääkimata Soomest.

Palkades diferentseerumine

Fontese konsultant-analüütik Ilmar Põhjala  tõdes aga Fontese palgauuringule tuginedes, et kõik muud piirkonnad peale Tallinna ja Harjumaa on palga muutmist vähendanud. „Tallinnas ja Harjumaal king ilmselt nii väga ei pigista veel palgatõusu osas,” ütles Põhjala.

Fontese andmetel oli kõige suurem palgatõus (11%) kõige lihtsamatel töödel, kuigi osalt mõjutas seda ka miinimumpalga tõus. 8% oli lihttöölistel palgatõus, 4% tõusis palk algajatel oskustöölistel/algtaseme spetsialistidel, 3% spetsialistidel (nt raamatupidajad-andmesisestajad), 3% tippspetsialistidel, kes juhendavad teisi (nt vanemraamatupidajad), 4% tõusis palk ekspertidel, 2% keskastme juhtidel, 7% funktsiooni- ja keskastme juhtidel.

Põhjala sõnutsi on toimunud siin diferentseerumine ehk kõigil ei tõsteta võrdselt palka. „Diferentseerimine on vaikne protsess, mis ilmneb üha rohkemates organisatsioonides. Iseenesest on see rõõmustav, sest raha saavad need, kellel on seda vaja või kellel on ettevõtte seisukohast seda strateegiliselt tarvis tõsta,” selgitas Põhjala.

Samas SEB andmetel on palgad kasvanud pigem seal, kus keskmised palgad on madalamad. Absoluutsummades on parim tõus finantsvaldkonnas ja infotehnoloogias. Ka riik on olnud palgakasvu algataja viimastel aastatel, nt meditsiinitöötajate palgakokkulepe, samuti on olnud prioriteet õpetajate palgad. Samas 10 aasta lõikes on nad pigem kaotajad.

Mihkel Nestori sõnutsi on palgakasv iseenesest tore, ent samas pole ettevõtete tulud sellega kaasas käinud. Suures osas on müügitulud languses või palgakasvust väiksemad. Mille arvelt siis palka tõstetakse? Selgub, et 2016. aasta I kvartalis ületas tööjõukulude osakaal SKPst 50% - see pole aga  jätkusuutlik (ELi keskmine 47%). See tähendab, et eelmiste perioodide kasumid on pandud palgakasvuks.

Mida toob tulevik?

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori arvates on peamine oht pikalt kestnud tasakaalustamatus ettevõtlustulude ja tööjõukulude vahel. Tõenäoline on aga pehme kohandumine: väheefektiivsed ettevõtted sulgevad uksi, mõned välisettevõtted lahkuvad, ent võimekamad värbavad juurde. Ka võib arvata, et töötuse määr kasvab, kuna paljud töövõimetuspensionärid kvalifitseeritakse ümber töötuteks.

Palgast üksi ei piisa

Fontese konsultant-analüütik Ilmar Põhjala tõdes, et ka soodustustes on märkamatult toimunud päris suured muudatused ning need saavutavad iga aastaga ühe suurema mõjuvõimu. „Kuigi inimesed tulevad tööle paljuski palga pärast, on ka muid faktoreid. Samas kui juhtimiskultuur on paigast ära, ei aita ükski soodustustepakett,” tõdes Põhjala.

Enamlevinud soodustused, mida tööandjad pakuvad, on meelelahutusüritused nagu jõulupidu vms, kingitused jõuludeks või sünnipäevaks, täiendavad sporditegevused, toetused, töövahendid ja telefonikompensatsioon, paindlik tööpäev. Lisavõimalused on toitlustuse pakkumine, tasuta parkimine, transport tööle, kaugtöö võimaluste pakkumine või täiendav tasustatud puhkus. „Oluline on aga see, mida sellega saavutada tahetakse. Kas see toetab organisatsiooni kultuuri? Mida teevad teised turul? Kui teised kõik pakuvad mingit soodustust, ei saa teie ettevõte ainsana seda mitte pakkuda. Samuti tuleb mõelda, mis on kulu ettevõttele. Kokkuvõtteks võib öelda, et palgast üksi ei piisa – kui inimesel on ettevõttes väga hea töötada, ei lahku ta nii kergelt,” selgitas Põhjala ja tõi välja ühe paradoksi: mida kõrgem on inimese palk, seda rohkem saab ta soodustusi.

Allikas: Raamatupidaja.ee

Osale arutelus

  • Tuuli Seinberg, Raamatupidaja.ee

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017