16. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS TRÜB BALTIC büroojuhi Moonika Maituse sõnul on kutsetunnistus personalispetsialisti puhul kvaliteedimärgiks, millega kaasneb hulk boonuseid. „Kindlasti soovitan personalivaldkonna spetsialistidel kutsetunnistus hankida, see nõuab küll vaeva ja eneseületust, aga hiljem saab iseenda üle uhke olla!” märgib Maitus.

Maituse jaoks on personalitöötaja kutsetunnistus kvaliteedimärk – see näitab, et inimesel on olemas teatud tasemel personalitöötaja teadmised ja et ta on olnud huvitatud oma teadmiste proovilepanekust. „See on kvaliteedimärk! Ja juhul, kui personali valdkonda koolis õppinud ei olda, tõestab tunnistus pädevust,” märgib ta.

Kutsetunnistuse eksamiks õppimine tähendab Maituse sõnul, et üle on vaja käia praktiliselt kõik valdkonnaga seotud teemad, mis tähendab omakorda, et saab hulgaliselt uut infot ja värskendada on vaja olemasolevaid teadmisi. Lisaks annab kutseeksamil osalemine lisaväärtusena võimaluse valdkonnaga seotud inimestega kontakte luua. 

Maituse hinnangul võiks kutsetunnistus anda eelise ka tööle kandideerimisel, kuigi Eestis ei osata võib-olla alati seda veel väga hinnata. „Kindlasti on ka ettevõtteid, kus kutsetunnistus võib anda teatud eeliseid – kõrgema positsiooni, palgalisa vms.”

Ei saa väita, et kutseeksam oleks raske olnud. „Pärast baaskoolituse läbimist ja juurdelugemist ei ütleks, et eksam olnuks raske, minul isiklikult jäi vaid ajast puudu," märgib Maitus. „Pigem nõudsid eneseületust eksamile eelnenud praktika ja töömapi kirjutamine,” tunnistab ta lisaks.

Maitus ise hindab kutsetunnistust väga. „See andis kõvasti enesekindlust!” ütleb ta. „Tunnistust hindangi ilmselt kõige enam mina ise, sest tean selle väärtust ja oskan hinnata vaeva, mida selle saamiseks nägema pidin.” Ettevõttes, kus ta praegu töötab, tunnistus tema sõnul reaalselt igapäevatöös lisaväärtust ei anna. „Aga kunagi ei tea, millal see vajalikuks osutub,” märgib naine.

Personalitöö valdkonna kutse andja Eestis on Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE. See staatus annab PARE-le õiguse korraldada personalitöövaldkonna kutseeksameid ja väljastada kutsetunnistusi. PARE eesmärk on kutsesüsteemi kaudu:

toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet: töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;

olla tugistruktuuriks haridussüsteemile: kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;

aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;

??muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.

Maituse sõnul eitundnud ta eksami sooritamiseks survet tööandjalt. „Arvasin ise, et kui juba baaskoolitus läbitud ja koolitusmaterjalid värskelt käes, võiks proovida ka eksami sooritada,” räägib ta. „Kuna viimastest eksamitest oli möödunud omajagu aastaid, tekkis ka hasart, kas õnnestub kogu kadalipp läbida.” Maituse hinnangul on eksamit märksa lihtsam sooritada, kui enne seda on läbitud koolitus või on teadmised värskelt koolipingis omandatud, ilma selleta peab iseseisvalt päris palju vaeva nägema.

NB! Kutse taotlemiseks käesoleva aasta oktoobris tuleb taotlus ja dokumendid esitada 26. septembriks. Uued kutseeksamid toimuvad juba 20. ja 21. oktoobril. Täpsem info: http://www.pare.ee/kutse-andmine 

Autor: Urve Vilk, ajakirjanik