Enamik osalise töövõimega inimesi tahab tööd

vana

Töövõimereform on vajalik, kuid nagu iga uuenduse puhul, leidub ka kõhklejaid ja kritiseerijaid. Näiteks tuleb erivajadusega inimestel hakata aktiivselt tööd otsima ja töötukassas käima. Töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust ja selle saamiseks ei piisa tervisehäda olemasolust.

Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht on öelnud, et kõige haavatavam sihtrühm on psüühiliste häiretega inimesed, kuid on reformi suhtes siiski mõõdukalt optimistlik. „Loodame, et olukord läheb ikkagi natuke paremaks,” on ta Postimehele tunnistanud. Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli kinnitusel on koostöös sotsiaalkindlustusameti, kohalike omavalitsuste ja tööandjatega saavutatud juba praegu puudega inimeste tööhõives palju häid tulemusi.

Töövõimereform jätkub töövõime hindamisega

Töövõimereformi rakendamist selgitab sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas: tänavu 1. juulist käivitus oluline töövõimereformi korralduslik muudatus – osa pikaajalise tervisehäirega inimeste töövõime hindamisest liigub sotsiaalkindlustusametist töötukassasse. Uues süsteemis hakatakse hindama senise töövõimetuse asemel säilinud töövõimet, töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust ja kogu süsteemi hakkab korraldama töötukassa.

Reformi esimene osa ehk uued töötamist toetavad teenused käivitusid juba jaanuarist. Uuendus ei hakka siiski kehtima kõigile korraga: alates 1. juulist on oodatud töötukassasse uued hinnatavad ehk need püsiva tervisekahjustusega inimesed, kellel pole kunagi püsivat töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda viimati enne 2010. aastat. Praegused töövõimetuspensionärid ja teised püsiva töövõimetusega inimesed on oodatud töötukassasse hindamisele järgmisest aastast vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale.

Teisisõnu, inimene, kelle korduvekspertiisi aeg jääb vahemikku 1. juulist 31. detsembrini 2016, peab pöörduma jätkuvalt sotsiaalkindlustusametisse, kus hinnatakse tema püsivat töövõimetust. Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamist tuleb käia pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Siin muutub süsteem paindlikumaks, sest seni oli vastav lubatud ajavahemik kolm kuud.

Võimalus elada täisväärtuslikumalt

Kuid mida ja miks me üldse töövõimereformiga muudame? Kõnealune reform tähendab suurt sammu Eesti sotsiaal- ja tööpoliitika kaasajastamisel. Veel 1990. aastateni nähti töövõimetust kui olukorda, kus riigi ülesanne oli tagada töövõimekaoga inimestele vaid sissetulek. Tänapäeval vaatavad juhtivad heaoluriigid töövõimetusele hoopis teise nurga alt: väljakutse on inimese kaasamine kogukonda ja tööturule.

Paljud Euroopa Liidu riigid uuendasid möödunud kümnendil vähenenud töövõimega inimestele suunatud hüvitiste maksmise põhimõtteid, pannes suuremat rõhku aktiivsusele ja lihtsustades ligipääsu tööturuteenustele. Proosalisem põhjus on siin see, et tänapäeval ei ole vananeva rahvastikuga riikides luksust jätta keegi suurema aruteluta lihtsalt aktiivsest elust kõrvale. Samuti on töötamine tihtipeale pikemas perspektiivis inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele kasulikum kui passiivsus ja eraldatus ühiskonnast.

Nii võttis ka Eesti mõne aasta eest ette töövõimereformi ehk töövõimetussüsteemi laiaulatusliku uuendamise. Reformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu töötamise kaudu, arvestades nende individuaalset võimekust.

Suur osa juba töötab

Tõsist soovi inimesi aidata näitab muuhulgas, et uuele süsteemile üleminekusse investeeritakse ligi 200 miljonit eurot, millest 169 miljonit tuleb Euroopa struktuurifondidest. Tänavu plaanime osutada töövõimereformi sihtrühmale töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti vahendusel töövõimereformiga seotud tööturu- ja sotsiaalteenuseid 13,8 miljoni euro eest.

Parim tõestus, et vähenenud töövõime ei takista töötamist, on aga meie inimesed ise. Eesti ligi 100 000 töövõimetuspensionärist töötab juba praegu üle 40 000 inimese ja ülejäänutest soovib üle poole tööle asuda. Lisaks on kasvanud vähenenud töövõimega inimeste arv, kes otsivad töötukassa kaudu tööd. Aprilli seisuga moodustasid töövõimetuspensionärid ja teised vähenenud töövõimega inimesed juba kuuendiku töötukassa klientidest (5048 inimest).

Mis muutub?

Tõenäoliselt on üks silmatorkavamaid reformiga kaasnevaid muutusi see, et uue hindamise tulemus ei väljendu enam harjumuspärastes protsentides, vaid ühes staatuses kolmest: täielik, osaline või puuduv töövõime. Kahe viimase korral on hindamise läbinul õigus saada töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene saab töötukassalt toetust olenemata sellest, kas ta otsib tööd või töötab, kuid osalise töövõimega inimeselt oodatakse aktiivsust. See tähendab tööotsimist, töötukassa teenuste kasutamist (sh koolitus, rehabilitatsioon), töötamist, õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist.

Töövõimetoetus on 2016. aastal puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas ja osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas. 30-päevases kuus tähendab see vastavalt 337,5 ja 192,3 eurot. Toetuse suurus sõltub töisest sissetulekust. Kui kuu sissetulek ületab 90-kordset päevamäära (2016. aastal 1012,5 eurot bruto kuus), väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti.

Lisaks toetustele uuenes töövõimereformi käigus töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti teenustevalik, kusjuures teenuste saamine ei eelda uue hindamise läbimist. Tööealine inimene, kes vajab abi eelkõige töö leidmiseks või töötamise jätkamiseks, peaks pöörduma töötukassa poole. Inimene, kes vajab abi eelkõige igapäevaeluga toimetulekul, peaks võtma ühendust sotsiaalkindlustusametiga. Lisaks pakuvad kohalikud omavalitsused sotsiaalteenuseid, millele kehtestati sellest aastast miinimumnõuded.

Tööandja saab maksusoodustust

Lisaks püsiva tervisekahjustusega inimestele oli 1. juuli oluline tööandjatele. Nimelt maksab riik vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise. Need on töötajad, kellel on vähemalt 40-protsendine püsiv töövõimetus, osaline või puuduv töövõime. 2016. aastal on see summa kuni 128,70 eurot kuus.

1. juulist hakkas sotsiaalmaksu hüvitama senise sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa ning see muutub senisest lihtsamaks. Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel. Tagasiulatuvalt taotlust esitada ei saa. Üleminekul kehtivad erisused. Täpsema teabe ja lisainfo saamiseks soovitame pöörduda töötukassasse.

Sotsiaalmaksu soodustus on osa laiemast paketist, mis on suunatud tööandjatele, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega inimesed või kes soovivad neid värvata. Samuti pakutakse tööandjatele võimalust saada palgatoetust, nõustamist ja koolitust, tööruumide ja -vahendite kohandamist. Uuringud näitavad, et tööandjad tunnetavad tööjõupuudust ja näevad lahendust muuhulgas vähenenud töövõimega inimeste palkamises, kuid vajavad praktikas tuge, mida me ka pakume.

Kokkuvõttes, töövõimereform on juba pool aastat käinud, nüüd on kätte jõudmas järgmine oluline teetähis. Usume, et käivituv põhjalikum ja õiglasem hindamine aitab inimestel paremini leida jõukohase ja eneseteostust pakkuva töö ning leevendada lähiaastatel üha aktuaalsemaks muutuvat tööjõupuudust.

Töövõime reform käivitub kolmes järgus

Töövõimereformi järkjärguline käivitumine lähtub põhimõttest teenused enne, hindamine pärast.

Lisainfo: www.töövõimereform.ee

Allikas: Tööelu ajakiri nr.3

Osale arutelus

  • Tööelu.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused