Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsuses lepiti kokku järgmise aasta eelarve!
Rahandusminister Sven Sester teatas ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris, et tegemist on majanduslikku kasvu ja kindlustunnet toetava eelarvega, mille suhtes tema on positiivselt meelestatud. Minister juhtis tähelepanu sellele, et järgmise aasta eelarve pole mitte ainult struktuurses tasakaalus, vaid koguni 0,2-protsendilises ülejäägis.
Langeb üksikisiku maksukoormus
Sester lubas järgmiseks aastaks hulka olulisi maksulangetusi: tulumaksuvaba miinimum tõuseb 180 euro peale, sotsiaalmaks langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile, (kes teenivad alla 652 euro kuus) rakendub tulumaksutagastus. „Kõik see vähendab maksukoormust ja jätab inimestele rohkem raha kätte,” kommenteeris ta. Kokku peaks inimeste maksukoormus alanema keskmiselt 0,2 protsenti.
Rahandusminister kinnitas ka, et valitsuse maksupoliitika eesmärk on olnud vähendada tööjõuga seotud makse ning tõsta pahede, tarbimise ja keskkonnaga seotud makse, mistõttu on plaanitud aktsiisitõusud endiselt jõus. Samuti on 9,5-miljardilise eelarve sisse kavandatud avaliku sektori nelja alamsektori palgatõus, mis puudutab sotsiaalhoolekandetöötajaid, kõrgharidusega kultuuritöötajaid, sisekaitsetöötajaid (politseinikud, päästjad, tollitöötajad) ja õpetajaid, viimaste palgafond tõuseb 4,6 ja kõrgharidusega kultuuritöötajate oma 3,3%.
Tähelepanu koondub lastega peredele
Tuleva aasta eelarves on fookus suunatud lastega perede elujärje parandamisele: lapserikastele peredele hakatakse alater järgmise aasta 1. juulist maksma alates kolmandast lapsest lapsetoetuse kõrval ka lisatoetust 200 eurot kuus. Sesteri sõnul soovib valitsus stimuleerida perede otsust saada perre ka kolmas laps.
Üksikvanemate rõõmuks käivitub elatisabifond, mis peaks tagama lapsele igakuise elatisraha, täiendavalttoetatakse ka laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.
Ka julgeolekusse panustatakse uhkesti
Julgeolek on üks olulisimaid valdkondi ja sellesse panustatakse järgmisel aastal 2,18 protsenti SKP-st kohustusliku kahe protsendi asemel. Riigieelarvesse on plaanitud ka lisaraha, mis katab liitlasvägede pataljoni siinviibimisega kaasnevad kulud. Samuti tõstetakse kiirreageerimisvõimekust ja ehitatakse välja idapiir.
Haigekassa eelarve on tänavu küll kahe miljoni euroga miinusesse planeeritud, kuid järgnevatel aastatel peaks ka see tasakaalus olema. Valitsus panustab seekord oluliselt teaduse rahastamisse, planeeritud on suurinvestori toetus ja hakatakse rahastama ka Tallinna Euroopa Kooli laienemist, mis peaks aitama välisinvestoreid Eestisse tuua.
Tänavuse riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot, järgmiseks aastaks kavandatud 9,5-miljardiline eelarve on sellest kuus protsenti suurem. Peamine tõus peaks tulema parema maksulaekumise arvelt.
Hetkel kuum
Eelarve tarbeks pole vaja laenu võtta
„Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus tõi peaminister Rõivas välja, et järgmise aasta eelarve tegemiseks pole valitsusel vaja laenu võtta, kuna eelarve on tasakaalus. Rõivas väidab, et kui vaadata väga kaugele ette ja mõelda väga suurtele investeeringutele, ei pea me loomulikult ka laenu välistama, aga praegu võib öelda, et laenuraha taha ükski suurinvesteering ei jää. Rõiva sõnul võib ilma laenurahata ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks, teha hulgaliselt muid olulisi investeeringuid jne, mistõttu praegu meil laenuraha vaja ei lähe.
Rõiva sõnul on kogu eelarve suunatud selleks, et Eestis tervikuna läheks elu paremaks, nimetades samuti toetusi lasterikastele peredele ja ka üksi elavatele pensionäridele
Rõivas julgustab, et pensionid kasvavad väga korralikus tempos, sest palgatõus on olnud kiire, ning toob ka välja, et tööpuudus on kiiresti vähenenud, tänu millele on järjest rohkematel Eesti peredel tööd. Peaministri sõnul võib julgelt öelda, et elu Eestis läheb järgmisel aastal paremaks, ja selle nimel tuleb valitsusel tööd teha ka väljaspool eelarvet.
Allikas: ERR
Enimloetud
3
Joove ei tähenda automaatselt õigust tööleping üles öelda
5
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Viimased uudised
Uksed sulges järgmine aastakümneid tegutsenud kauplus
Üritused
Hetkel kuum
Joove ei tähenda automaatselt õigust tööleping üles öelda
Oma lemmikut saad toetada kuni 30. oktoobri tööpäeva lõpuni!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele