3. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alaealiste töötamise regulatsioon on püsinud sisuliselt muutusteta viimased 15 aastat, kuid selle aja jooksul on töömaailm läbi teinud suure arengu. Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad oma tööelu varem alustada. Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku 6% 12–14-aastastest ning veerand 15–17-aastastest alaealistest (sh 15-aastastest töötas aasta jooksul 18%, 16-aastastest 23% ja 17-aastastest 33%). Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15–24-aastaste töötuse määr oli mullu 13,1%, mis on üldisest töötuse määrast (6,2%) kaks korda kõrgem.

Noores eas omandatud töökogemus tuleb kasuks hilisemal tööotsimisel ja annab parema ettekujutuse sellest, millist tööd tulevikus soovitakse teha. Veelgi enam, olemasolev töökogemus annab ka tulevasele tööandjale kindluse, et potentsiaalne kandidaat saab töökeskkonnas hakkama.

Alaealiste töötingimused vajavad kaasajastamist

Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmiseks eelnõu, millega noored saaksid rohkem võimalusi töötamiseks. Plaanis on kaotada alaealistele lubatud tööde nimekiri ning 13–14-aastaste tööle võtmiseks poleks enam vaja taotleda tööinspektsiooni luba.

Siiani on alaealised võinud teha ainult nimekirjas sisalduvaid töid, nt kergemad põllumajandustööd, abitööd toitlustus- või majutusasutuses. Selline nimekiri piirab aga oluliselt alaealiste töötamist, kuna kõiki sobivaid töid on keeruline üles loetleda. Kehtima jääb töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud.

Koolikohustuseta 15–17-aastaste noorte tööaeg saab plaanide kohaselt võrdseks täisealiste töötajate tööajaga. Koolikohustuslikel alaealistel oleks edaspidi lubatud koolivaheajal pikemalt töötada, kuid mitte üle poole koolivaheaja kestusest.

Statistika näitab, et alaealised töötavad rohkem suvel, mis on arusaadav, kuna suvel õppetööd ei toimu. Tööandjad on sellega arvestanud ja pakuvad noortele tööd just suvevaheajal, kuid tööaja piirangud muudavad nende töölevõtmise keerukaks. Muudatused tööajas suurendavad alaealiste töökorralduse paindlikkust ja see omakorda tööandjate valmisolekut nende palkamiseks.

Kooliaasta jaoks peab välja puhkama

Jätkuvalt tuleb erilist tähelepanu pöörata alaealiste heaolule ja tervise kaitsele. Alaealistele on keelatud tööd, mille käigus puututakse kokku tervist kahjustavate ohuteguritega. Koolikohustuslike alaealiste esmane kohustus on koolis käia, mistõttu neile on kavas seada lisapiirangud: õppeveerandi kestel on lubatud lühem tööaeg ja nagu juba öeldud, keelatud oleks töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Sellega kindlustatakse alaealistele võimalus ennast uue kooliaasta jaoks välja puhata.

Lisaks antakse eelnõuga tööinspektsioonile õigus töö tegemiseks sõlmitud lepingu sisu järgi hinnata, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Kuigi muudatus puudutab kõiki töötajaid, on see väga oluline just alaealiste puhul. 2015. aasta jooksul töötas muu võlaõigusliku lepingu alusel 58% kõigist 7–11-aastastest tööd teinud alaealistest, 38% 12–14-aastastest ja 32% 15–17-aastastest. Kõigist Eesti töötajatest töötas 2015. aasta jooksul võlaõigusliku lepingu alusel 14%, mis näitab, et sellised lepingud on palju enam kasutusel just alaealiste palkamisel.

Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötades ei ole töötajatel õigust tööõiguslikele garantiidele (nt hüvitised töölepingu lõppemise korral) ja tööandjal pole kohustust tagada töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid nõudeid (nt tööaja piirangud, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Nii on tööinspektsiooni pädevuse laiendamine vajalik kõigile töötajatele efektiivsema kaitse tagamiseks.

Sotsiaalministeeriumi eesmärk on töölepingu seaduse muutmisega tagada alaealistele paremad võimalused tööturul. Samas on arvestatud sellega, et koolis käimine on noortele esmatähtis ning muudatuste keskmesse peab jääma alaealiste tervise ja heaolu kaitse töösuhtes.

Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi

Autor: Liis Tõnismaa, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik