Kui kolleeg „hammustab”

kius
Kiusajale on teise inimese alandamine nagu narkootikum – mõnutunde...

Mis on horisontaalne töökiusamine? Vaatame, milles kolleegide kiusamine seisneb ja kuidas seda lõpetada nii kiusatava kui ka kõrvalseisja rollis. Oma isiklikku kogemust personalijuhina jagab Maria Kütt.

Horisontaalse töökiusamise näol ei ole tegemist n-ö ülevalt poolt tuleva kiusamisega, vaid kiusamisega kolleegi(de) poolt. Füüsiline kiusamine hõlmab nähtavat tegevust kiusatava isiku suhtes. Näiteks nätsu poetamine toolile, tööriiete määrimine, töölaual olevate esemete ringitõstmine, erootikapoest kolleegi nimele tööaadressil pakkide tellimine, aga ka vestluse ajal laualambi valguse silma juhtimine või iseenda tooli teise omast kõrgemale tõstmine. Eesmärgiks on teises inimeses füüsilist ebamugavust tekitada.

Verbaalne kiusamine tähendab näiteks halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist. Kiusamine on ka järjepidev kaudsete vihjete tegemine. Näiteks selle asemel et juhtida faktipõhiselt tähelepanu hommikusele koosolekule hilinemisele, öeldakse tulijale näiteks: „Aitäh, et jõudsid õhtuks kohale.” Eesmärgiks on teist inimest alandada ja kiusajat ülendada.

Uusi võimalusi pakub ka tehnoloogiline areng. Näiteks kolleegi e-posti aadressiga seotud konto loomine tutvumisportaalis, siivutu sisuga märkuste tegemine ettevõttesiseses sõnumivahetuses, kolleegi telefoninumbriga olematu müügikuulutuse avaldamine mõnel veebilehel või tema pea lisamine fotodele isiku mainet kahjustavatest sündmustest, kus too iial osalenud pole.

Kiusamine saab üldjuhul alguse juhuslikust vastuolust. Kellegi käitumine, olek või positsioon ei vasta kiusaja ootustele meeldivast kaaslasest. Esimesteks sammudeks on verbaalne „hammustamine” või „väikeste vimkade” korraldamine, edasine sõltub kiusaja ja kiusatava elukogemusest, aga ka isiksuslikest omadustest.

Esimene teadlik kokkupuude kiusamisega on igal täiskasvanud inimesel reeglina varases lapsepõlves, lasteaia viimastel või kooli esimestel aastatel, kas kiusaja, kiusatava või pealtnägijana. Nende esimeste kogemustega seotud käitumisvalikud võtame täiskasvanuna kaasa oma tööellu, seetõttu on väga oluline tegeleda kiusamise teemaga juba õppeasutustes. Kiusamisvabas koolis õppinud noor on hiljem kiusamisest vaba ka tööl.

Töökiusajat iseloomustavad sageli traumeeritud lapsepõlve läbitöötamata kogemused või vaimne ebastabiilsus, mõnikord toetatud psühhotroopsete ainete tarbimisega. Kiusatava isik või käitumine kutsuvad kiusajas esile midagi, mis on seotud kiusaja enda varasemate negatiivsete kogemustega. Kiusatav on kiusajale just kui peegel, millest vaatavad vastu sellised olukorrad ja isikuomadused, mille olemasolu ta enda puhul eitab ja mille nägemine põhjustab alateadlikku viha, vaenu ja kadedust selle teise, peegliks oleva inimese vastu.

Kiusamine muutub reeglina aja jooksul üha intensiivsemaks, kui lubada sellel kesta. Kiusajale on teise inimese alandamine nagu narkootikum – mõnutunde saavutamiseks ja iseenda sisemise ärevuse vaigistamiseks on vaja üha suuremaid annuseid või üha kangemat kraami. Olen olnud tunnistajaks olukordadele, kus väikestest vimkadest, millele alguses naeris kaasa ka kiusatav ise, kasvas välja tõsise kehavigastuse tekitamine. Sellepärast on oluline kiusamisena tajutud olukorrale kas kiusatava või kõrvalseisjana võimalikult kiiresti tähelepanu juhtida.

Kõrvalseisjana tuleb samuti kiusajale öelda, mida ta tegi, kuidas see kõrvalseisjale mõjus, ja paluda tegevus lõpetada. Kõrvalseisjana on oluline rääkida iseenda nimel, st sellest, mida mina tunnen, arvan ja soovin. Kõrvalseisja sekkumine on mõjus, sest annab kiusajale märku, et tema tegevus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav ja sellel võivad olla ühiskondlikud tagajärjed. Personalitöötaja ja juhina või ka mõnes muus rollis tuleb teadvustada, et kiusaja vajab oma käitumise kestvaks muutmiseks nõustaja abi nende sageli lapsepõlvest pärit sündmuste mõtestamisel, mis kiusamise olukorra üldse tingisid.

Pikemat aega kestnud kiusamise korral ei jää vahel siiski muud üle kui paluda kiusajal organisatsioonist lahkuda. Sellisel juhul on kiusamisest teadlikud või isegi vahetult kaasatud paljud töötajad ning sisemise õigluse, töörahu ja tööandja maine taastab vaid väga tugev sallimatuse märk – töösuhte lõpetamine. Tööandjal on õigus äärmuslikult käituv töötaja, näiteks selline, kes kaastöötajaid korduvalt sõimab, kogutud dokumentaalsete tõendite põhjal vallandada.

Kuigi kiusamine võib olla ka grupiviisiline, st kiusajaid või kiusatavaid on mitu, saab autori kogemuses töökiusamine alguse siiski kahe inimese vahelisest vastuolust ja ka lahendus saab alguse nende isikute tuvastamisest.

Kuigi pealtnäha võib jääda mulje, et kiusaja naudib toimuvat, tunnevad kiusamise olukorras ennast halvasti kõik osalised. Kiusamist nähes teadvusta, et see on nii. Hinga sügavalt sisse ja välja ning küsi kiusajalt: „Kuidas sa ennast tunned, kui sa praegu mulle/talle nii teed?”

Allikas: infokiri Tööelu.ee

 

Osale arutelus

  • Maria Kütt

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused

LENNUTA MEID ORBIIDILE. Otsime TURUNDUSSPETSIALISTI

Porto Franco OÜ

25. juuni 2018