Miks on enesejuhtimine oluline?

kaidopajumaa
Koolituskonverentsi juhtimise töötoa moderaator Kaido Pajumaa

Mida kõrgemale inimene organisatsioonis liigub, seda olulisemaks muutub tema jaoks kõige ümbritseva (inimeste, tulemuste, auto) juhtimise kõrval ka võime iseennast juhtida. Teatud kontekstis võib seda nimetada ka emotsionaalseks intelligentsuseks, aga enesejuhtimine käsitleb lisaks emotsioonidele veel teisi meie sisemaailma nähtusi nagu uskumused, mõtted, harjumused, teadvelolek jne.

9. novembril toimub juba kuuendat korda Pärnu Konverentside Koolituskonverents 2017, kus ligi 40 koolitajat viivad läbi 30-minutilise näidiskoolituse. Konverentsil on kuus paralleelsaali ehk töötuba (juhtimine, meeskonnatöö, turundus ja teenindus, enesejuhtimine, efektiivsuse juhtimine ning Äripäeva Akadeemia 10). Tutvustame oma lugejatele järk-järgult kõikides töötubades toimuvat – alustame enesejuhtimisest, mida juhib koolitaja Kaido Pajumaa. 

Koolituskonverentsi enesejuhtimise töötoa eesmärgiks on anda osalejatele ülevaade oma sisemaailma juhtimise praktilistest väärtustest ja võimalustest iseendast rohkem teadlikuks saamisest, selleks et oma igapäevast elukvaliteeti ja kindlasti ka tulemusi parandada. Töötoas on fookuses teemad, mis aitavad:

  • rohkem käesolevas hetkes (loe: teadveloleku seisundis) püsida ja seeläbi valitud tegevusele keskenduda;
  • oma mõtteid, emotsioone ja harjumusi teadvustades sügavamat meelerahu kogeda;
  • oma Egost rohkem teadlikuks saada ja selle teadvustamata ohtusid kergemini läbi näha;
  • positiivsest ellusuhtumisest maksimaalse välja võtta.

Päeva alustab töötoa juht Kaido Pajumaa, kelle ettekande teemaks on „Müstiline mina ehk valede enesemääratluste ohud ja nende ületamine.” Kaido räägib sellest, kuidas oma ego avastada ja kuidas selle negatiivseid ohte vältida. Kaido tutvustab ka enesejuhtimise mudelit ehk viit võimalust, mida kasutades lood parema kontakti endaga.

Kaido Pajumaale järgneb Harald Lepisk, kes toob välja kuus konkreetset harjumust, mida tasuks sissejuurutada selleks, et luua paremat tegutsemisenergiat ja fookust. Harald usub, et meie hommikused harjumused kujundavad eeloleva päeva tõhususe, seetõttu tutvustab ta harjumusi, mis aitavad end hommikuti paremini üles äratada, eesmärkidele häälestuda ja tegutsemisindu suurendada.

Kolmas esineja on Joonas Saks, kes räägib teadvustamata emotsioonidest ning sellest, kuidas need pärsivad indiviidi ja meeskonna tööd, Joonas pakub lahendusi, kuidas neid tervendada. Joonas usub, et hea juht on hea psühholoog ja hea psühholoog mõistab, mis meid inimestena tagasi hoiab ja kuidas seda muuta. Suureks takistuseks nii meie isiklikus kui ka kollektiivses arengus ja edukas toimimises on sügaval alateadvuses haigutavad emotsionaalsed kuristikud. Need on meis kõigis ja mõjutavad meie elu suuremal määral, kui enamasti arvatagi oskame. Positiivne ellusuhtumine ja mõtlemine ei pruugi alati olla nende kuristike ületamise võti. Enamasti on vaja sügavikuga tõtt vaadata ja vabastada sel moel end kammitsatest. Selle lühikese ettekande jooksul piilub Joonas kuristiku psühholoogia olemusse ja tagamaadesse.

Lõunapausi järel jätkab Ingvar Villido, kelle teema on üksikisiku jätkusuutlikkus. Igaüks meist on märganud erinevaid suhtumisi, segadust tekitavaid mõtteid ja keskendumisprobleeme, mis mõjutavad oluliselt töötamist. Vaadeldes selles valguses kas või ennast, aga ka teisi, tuleb nentida, et selliseid probleeme esineb kõigil. Tavapärane lahendus nendele probleemidele on koolitus, mille kaudu antakse teada, kuidas peaks olema ning mida ja kuidas tegema ehk õpetatakse kasutama paremat „asendusainet”. Kuid sageli ei ole sel pikaajalist mõju ja tulemusi, sest vanad harjumused uutega nii lihtsalt ei asendu ning löövad ikka ja jälle välja. Seetõttu tuleks isikliku jätkusuutlikkuse valguses ennekõike õppida iseseisvalt vabanema probleemidest nõnda, et asendust ei ole vaja. See on uus viis saada paremaks.

Seejärel aitab Kristel Rannamees leida nipid meelerahu ja tasakaalu saavutamiseks. Nimelt räägib ta sellest, kuidas taltsutada oma sisemine krokodill ja ahv, kes kipuvad pingelistes olukordades üle reageerima ja liiga emotsionaalseks muutuma.

Enesejuhtimise töötoas lõpetab päeva Alar Ojastu, kes räägib positiivsuse dividendidest. See, kuidas iga inimese mõtleb, mõjutab mitte ainult tema enda elu, vaid ka tema lähedasi, kolleege ja organisatsiooni. Edukamad on need organisatsioonid, mille kliendid on rahul ja õnnelikud. Inimesed valivad võimaluse teha koostööd ja soovitavad ainult neid organisatsioone, mis mitte ainult ei tee nende elu lihtsamaks, vaid ka paremaks. Alar õpetab meid kõiki positiivsemad olema!

 
 

 

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Valdkonna töökuulutused