1. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljude ametite puhul on muutumas ka töö sisu. Tehnoloogia arengust tulenevalt muutub tööjõu ettevalmistamine keerulisemaks, kuna valdkonnas tegutsemiseks vajalikud baasteadmised ja oskused peavad olema varasemast mitmekesisemad.

Automatiseerimine mõjutab kõiki kutsealasid

Metalli ja masinatööstuse arengut mõjutavad Eestis globaalsed trendid, seotus teiste tööstusvaldkondadega ning ettevõtluse ja innovatsiooni arengut suunavad riiklikud kokkulepped. Sobivate oskustega töötajate nappus on valdkonnas suur probleem.

Tehnoloogia arengust tulenevate muutuste – sealhulgas Industry 4.0 ehk üleminek nn targale tootmisele – mõjul muutub tööjõu ettevalmistamine keerulisemaks, kuna valdkonnas tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused peavad olema senisest palju mitmekesisemad.

Konventsionaalsed tööpingid on nüüdseks juba paljudes ettevõtetes asendatud arvprogrammjuhtimisega tööpinkidega ja üha rohkem rakendatakse tööstusroboteid. Rutiinne ja madalamat kvalifikatsiooni nõudev töö automatiseeritakse ning seadmete hooldus- ja remonditöö liigub järjest enam masinaid ja seadmeid müüvatesse firmadesse.

Tulevikusuundumused näitavad, et tootmise automatiseerimine mõjutab praktiliselt kõiki metalli- ja masinatööstuse kutsealasid.

Odav töö liigub pigem Eestist välja

Kauba- ja tooteturgude globaliseerumise mõjul liigub madalamalt tasustatud töö Eestist välja kõrgema töötasuga riikidesse. Avatud tööturg ja tööjõu vaba liikumine mõjutab valdkonna ettevõtteid olulisel määral juba praegu. Suurimaid probleeme valmistab keevitajate, APJ tööpinkide operaatorite ja CAD/CAM inseneride lahkumine.

Töökultuuri muutused toovad endaga projekti- ja koostööpõhise töökorralduse laienemise, mistõttu oodatakse töötajatelt järjest enam koostöö-, analüüsi-, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskuseid. Projektipõhise tootmise pealetung tingib vajaduse palgata renditööjõudu.

Vananev töötajaskond vajab täiendõpet

Digiajastu põlvkondade sisenemisel tööturule peab valdkond kohanema nende väärtushinnangute ja kõrgemate ootustega töökeskkonnale. Töövormide mitmekesistumine loob eeldused seni valdkonna kesksete tegevusalade muutumiseks sisseostetavaks, nt inseneriteenus.

Demograafilised muudatused – eluea pikenemine ja tööealise elanikkonna vähenemine – toovad vajaduse luua konkurentsivõime säilimiseks täiendus- ja ümberõppevõimalusi, et töötajaid võimalikult kaua tööturul hoida. Töökeskkonna kohandamisel ning täiend- ja ümberõppe planeerimisel tuleb senisest enam arvestada vananeva töötajaskonnaga.

Metallitööstuse uuring

Artikkel tugineb OSKA metalli- ja masinatööstuse rakendusuuringule. Selle tulemuste ja töötamise tulevikutrendide ülevaatega “Töö ja oskused 2025” saab tutvuda veebilehel oska.kutsekoda.ee.Uuringut toetas EL Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Vajatakse insenerierialade lõpetajaid

Lähima viie kuni kümne aasta perspektiivis jääb metalli- ja masinatööstuses tööjõu vajadus jätkuvalt umbes samale tasemele praegusega. Samas prognoositakse muutusi ametirühmade vahel – juhtide ja spetsialistide kutsealad on pigem kasvamas, oskustööga seonduvad seevastu kahanemas, paljude ametite puhul on muutumas ka töö sisu. See on eelkõige seotud tehnoloogia arenguga ning vajadusega kasvatada konkurentsivõimet.

Kasvava tööjõuvajadusega kutsealadeks on hooldustehnikud ja mehhatroonikud, insenerid, tarneala- ja tootejuhid ning müügi- ja turundusjuhid. Kahaneva nõudlusega aga meistrid ja töödejuhatajad, masinate mehaanikud ja lukksepad ning viimistlejad. Ülejäänud aladel jääb tööjõuvajadus tulevikus samale tasemele praegusega.

Vajatakse IKT-oskustega juhte ja spetsialiste

Tehnoloogia kiire areng mõjutab kõiki valdkonna kutsealasid ning ettevõtteid. Metalli- ja masinatööstuse juhtidelt ja spetsialistidelt eeldatakse laiapõhjalise, praktilise suunitlusega tehnilise baashariduse olemasolu.

Võtmetähtsusega on erialaste IKT-lahenduste hea tundmine ja rakendamisoskus, keelteoskus, analüüsi- ja suhtlemisoskus ning tootmise tervikprotsesside mõistmine. Valdkonna jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks vajab metalli- ja masinatööstus senisest ligi kolmandiku võrra rohkem inseneeria õppekavade rakenduskõrgharidus- või magistriõppe lõpetanuid, kes panustaksid suuremat lisandväärtust loova ettevõtluse arendamisse.

Kuna inseneriharidus on sisendiks nii valdkonna tippspetsialistide kui juhtide põhikutsealadele, siis oodatakse kõrgkoolidelt õppekavade täiendamist juhtimisalaste valikmoodulitega.

Olulisemateks spetsialistide ja oskustöötajate üldisteks oskusteks ning hoiakuteks on ekspertide hinnangul initsiatiivikus, ettevõtte väärtuste mõistmine, enesejuhtimise oskus, analüüsioskus, kohusetundlikkus, kontseptuaalne mõtlemisoskus, ruumilise mõtlemise võime, suhtlemis-, meeskonnatöö- ja keeleoskus. Inseneride puhul peetakse oluliseks loovust ja õpitahet. 

Kuna vajadus esma- ja keskastme juhtide järele on kahanemas, siis oodatakse töötajatelt varasemast enam nn “suure pildi” tajumist ja oma osa mõistmist tootmise tervikprotsessis. Meeskonnatöö oskusel on läbiv roll kõikidel põhikutsealadel ning valdkonna koolituspakkumises tuleb senisest enam pöörata tähelepanu praktilistele meeskonnatöö treeningutele. Spetsialistide ja oskustööliste kiiremaks kohanemiseks tööturu vajadustega peab nende väljaõpe olema praktilisem ja elulisem.

Nõudmised oskustöölistele kasvavad

Kutseõppeasutustelt oodatakse senisest enam terviklike tööprotsesside õpetamist. Oskustöötajate puhul on kasvava tähtsusega tootmise automatiseerimisega seotud erialased IKT-oskused, kuna automatiseerimine puudutab kõiki ametikohti.

Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata tööprotsesside tehnilisele tootlikkusele – oskusele töötada tootlikumalt ja korraldada töökoht nõnda, et töö saaks tehtud kiirelt ja kvaliteetselt. Senisest enam on vaja pöörata tähelepanu tööohutusalastele nõuetele ja töökoha ergonoomika alasele õppele. Oskustöötajate puhul on oluline pöörata tähelepanu põhikutsealade töö sisu muutumisele seoses tootmise automatiseerimisega ning reageerida vastavalt täiendus- ja ümberõppe pakkumise kujundamisel.

Riigilt oodatakse õpipoisiõppe vormi kohandamist tööstussektori vajadustele ja võimalustele vastavamaks. Töökohapõhist õpet peetakse küll teoreetiliselt heaks lahenduseks praktiliste oskustega tööjõu koolitamisel, kuid ettevõtted seostavad seda õppevormi kõrge halduskoormuse ja lisakuludega. Tehnoloogilised muutused tingivad vajaduse järjepidevaks töötajate täiendkoolituseks.

OSKA

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

Analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema kümne aasta vaates.

Aitab õppida ja õpetada õigeid asju.

Süsteemi elluviimist korraldab Kutsekoda.

Ettevõtjate hinnangul võiks metalli- ja masinatööstuse elukestva õppe eestvedajateks olla regionaalselt tugevad kutseõppekeskused, kes pakuksid lisaks kutseharidusele ka täienduskoolitust koostöös ettevõtetest kutsutud spetsialistidega ja kaasaksid vajadusel koolitajaid väljastpoolt Eestit.

Täiendus- ja ümberõppe pakkumises peaks senisest enam koolitama tööpinkide seadistajaid ja robotite operaatoreid. Metalli- ja masinatööstuse töötajate ettevalmistamisse peavad praegusest enam panustama ka ettevõtted ise. Võimalusi selleks on mitmeid, alustades valdkonna ametite laiemast tutvustamisest koostöös üldhariduskoolide ja karjäärinõustajatega, õppuritele sobivate praktika- ja töötingimuste loomisest koostöös kõrg- ja kutsekoolidega ning lõpetades valdkonna kutseõpetajate ja õppejõudude stažeerimise toetamisega.

Ettevõtete ja haridusmaailma koostöö on muutuvate oludega kohanemisel ja valdkonna hariduse edendamisel võtmetähtsusega.

Allikas: Tööstusuudised.ee

Autor: Terje Kaelep (SA Kutsekoda OSKA koordinaator), Anneli Leemet (SA Kutsekoda OSKA analüütik)