Autor: Personaliuudised.ee • 7. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellest, mida uuelt seaduselt oodata, kõneleb vabariigi tööõiguse tippspetsialist ja aasta koolitaja 2015, Heli Raidve, juba 23. novembril Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimuval tööõiguse seminaril. Vaatluse all on täpsemalt töövaidluskomisjoni pädevuse laiendamine, lepitusmenetlus, kirjalik menetlus ja tõendamine. Koolitusel tuuakse läbivalt näiteid ka viimaste aastate kohtupraktikast. Tutvu seminari päevakavaga ja registreeri end soodushinnaga!

NB! Seminaril arutatavate teemade hulgas on ka töölepingu seaduse muutmise eelnõu!

Töölepingu tingimuste või õigusakti kohaldamisel tekkinud lahkarvamust (töövaidlust) töötaja ja tööandja vahel on võimalik lahendada kohtueelses töövaidlusi lahendavas töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni on mõistlik pöörduda siis, kui töövaidluse lahendamine poolte vahel ei ole andnud tulemust.

Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis sätestab individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Komisjoni moodustamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Töövaidluskomisjoni põhimäärus”.

Töövaidluskomisjon on reeglina kolmeliikmeline. Komisjoni koosseisu kuuluvad juhataja, kes on tööinspektsiooni ametnik, töötajate esindaja ja tööandja esindaja. Esindajad komisjoni koosseisu määravad keskliitude juhtorganid. Töövaidluskomisjon vaatab läbi vaidluse, mis on tekkinud töötamisel töölepingu alusel. Muu võlaõigusliku lepingu täitmisel tekkinud vaidluse lahendamine kuulub kohtu pädevusse. Töövõtulepingust, käsunduslepingust või muust võlaõiguslikust lepingust tekkinud vaidlust lahendab töövaidluskomisjon üksnes siis, kui töötaja nõuab lepingu tunnistamist töölepinguks.

Allikas: Tööelu.ee