5 küsimust, mida iga juht oma lahkuvalt töötajalt küsima peaks

ring
Lõpuintervjuusid kasutatakse üle maailma selleks, et oma endiselt töötajalt...

2016. aastal Suurbritannias korraldatud uuring näitas, et peaaegu 49% töötajatest sooviks tegelikult töölt lahkuda. Põhjustena toodi välja nii halba juhtimisstiili, madalat palka, ebasõbralikku keskkonda kontoris kui ka vähest sõltumatust ja otsustusvõimalust. On hirmuäratav tõdeda, et lausa pool küsitletuist sooviks reaalsuses oma tööd vahetada ja see protsent pole sugugi väiksem ka ülejäänud Euroopas.

Selleks, et aga töötajate kogemus siiski paremaks muuta, on juhil vaja täpselt teada, kuidas organisatsioon ja töökeskkond tegelikult töötaja silmade läbi paistab.

Olenemata faktist, et nn exit interview ei ole Eestis veel laialdaselt kasutusel, on see siiski üks tähtsaim info kogumise viis, mis juhi silmad lõpuks ka tegelikkusele avab. Lõpuintervjuusid kasutatakse üle maailma selleks, et oma endiselt töötajalt ausat ja ehedat tagasiside saada – kui töötajal pole enam midagi kaotada, ei karda ta ka päris tõde väljendada. Järgnevad küsimused on loodud eesmärgil, et organisatsioon olemasolevatele ja uutele töötajatele mõnusamaks ja toetavamaks muuta, vältides just praeguste töötajate lahkumissoovi.

1. Kuidas sa kirjeldaksid oma tööletuleku-protsessi?

Mida paljud juhid ei mõista, on uute töötajate jaoks tugivõrgustiku loomine – et nad tunneksid end esimestel nädalatel ja kuudel võimalikult hoitu ja väärtuslikuna. See nn pardaletulekuperiood on tähtis selleks, et uus inimene saaks ohutus keskkonnas oma töörolli sisse elada ja saada kätte vajaliku info oma tööpositsiooniks. Tihtipeale ei huvita juhte aga uute töötajate sisseelamisaeg, vaid nad pigem visatakse võimalikult ruttu ja julgestuseta vette, lootes, et nad millalgi ikka pinnale ujuvad. Paljudele inimestele tekitab see juba alguses tunde, nagu oleksid nad täiesti mõttetud mutrid ühes suures hammasrattas, ja see tunne jääb neid närima seniks, kuni lõpuks muud midagi enam üle ei jää kui lahkumisavaldus letti lüüa.

2. Kas su töökogemus vastas sellele, mida sa oma tööpositsioonilt ootasid?

Enamik inimesi tuleb uuele tööle entusiastlikult, lootuses, et see nüüd ongi see õige koht, kus nad saavad areneda ja oma teadmised maksma panna. Kui aga firma ja sinna loodud töökeskkond osutub täiesti vastupidiseks inimese ootusele, peab juht väga selgelt oma järeldused tegema. Tööintervjuul tegelikkuse kohta luisates võib see lõppkokkuvõttes rohkelt inimressurssi maksma minna ja paljude inimeste entusiasmi hoopis lootusetusega asendada.

3. Kas me andsime sulle piisavalt võimalusi, et õppida ja areneda?

Vähene arenguvõimalus on üks suurimaid põhjuseid, miks Suurbritannia töötajad 2016. aastal oma töölt lahkuvad. Tänapäeva maailmas, kus arenemiseks on mustmiljon võimalust, on igal organisatsioonil vaja pakkuda oma töötajale selget karjäärivõimalust ehk konkreetseid samme, kuidas ühelt astmelt järgmisele liikuda. Selleks on vaja luua töötajate arengut suunav ja soodustav keskkond, pakkuda rohkelt võimalusi end täiendada ja toetada iga alluvat, kes organisatsiooni sees areneda ja edasi jõuda soovib.

4. Mida oleksime saanud teha teisiti, et sind töötajana rohkem tunnustada?

Enamik töötajaid üle Euroopa väidab justkui ühest suust, et ei tunne end piisavalt väärtuslikuna oma tööpostil. Näiteks märgivad Suurbritannia töötajaid, et sooviksid oma tööandjatelt vähemalt 1,608 naela suurust hüvitist pideva kriitika ja vähese tunnustamise eest. Seetõttu on juhina hädavajalik mõista, kas sinu töötajad tunnevad end hoituna, ning sellele küsimusele ei leia vastust iseenda sisetundest või subjektiivsest perspektiivist.

5. Mis on peamine põhjus, et sa lahkud?

See küsimus on ilmselgelt nimekirja tähtsaim. Igal juhil on vaja ausat põhjust, miks töötajad tema alluvusest lahkuvad. Ideaalsel töökohal, kus töökultuur on haavatav ja läbipaistev, peaks juhil olema selge pilt, miks töötaja tema kollektiivi ei sobi. Ometi on tänapäeval aga „ideaalsusest” asi kaugel ning seetõttu on juhi kohus oma endiste töötajate lahkumise põhjuseid arvesse võttes kardinaalseid muudatusi teha.

Kui aga eelnimetatud küsimused ei anna sulle juhina täit pilti oma töötaja nägemusest, leiad siit ka nimekirja küsimustest, mis sind lõpuintervjuudes aidata võiksid.

  • Kas sul oli piisavalt toetust ja ressursse, et teha oma tööd iga päev hästi?
  • Kas sinu tööülesanded ja kohustused olid nauditavad? 
  • Millised olid parimad hetked sinu töös?
  • Kuidas sa kirjeldaksid meie töökultuuri?
  • Mida oleksime saanud omalt poolt teha, et sinu lahkumisavaldust vältida?
  • Kas sa soovitaksid oma tuttaval või sõbral meie firmasse tööle tulla? Miks?

Allikas: Motivaator.ee

Osale arutelus

  • Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valdkonna töökuulutused