Mida mõtleb kandidaat, kes tagasisidet ei saa?

liisiorlovski
Brandemi värbamisprojektide juht Liisi Orlovski: Igal tööotsijal on keskmiselt...

Kujuta ette, et oled tööotsija. Oled veetnud tunde arvutiekraani ees, otsides endale töökohta, kus oma oskusi, teadmisi ja kogemusi rakendada. Sul on varasem töökogemus ja erialane kõrgharidus ning tead täpselt, mida tahad ja mille suunas liigud. Seega valid hoolega, enne kui kandideerid.

Lõpuks leiad töökuulutuse, mis sulle huvi pakub. Tööd pakkuv ettevõte tundub edukas ja hea mainega, kirjeldatud tööülesanded ja hüved panevad su südame kiiremini põksuma. Jõudes kandidaadile esitatud nõudmisteni, saad aru, et just see on koht, kus tahaksid tööle asuda, ja vajutad nuppu „Kandideeri!”. Jääd põnevusega ootama.

Möödub nädal, möödub kaks. Möödub ka kuupäev, mil oli kandideerimise lõpptähtaeg, ja sina ikka ootad. Oled ilmselt kaotanud lootuse, et sind esimesse vooru kutsutakse. Enesekontrolliks viskad veel pilgu peale töökuulutusele ja märkad seal väikses kirjas teksti: „Ühendust võetakse vaid sobivate kandidaatidega.” Järgneb segadus ja su peas kerkivad küsimused: kas ma siis ei olnudki sobiv? Tingimised olid ju täidetud! Kas nad ei valinud kedagi või protsess veel käib? Kas nad üldse said mu CV kätte?

Jutt läheb liikvele

Sõpradega kohtudes jagad oma kogemust ja vestluse käigus mõistad, et sa ei ole ainuke, kes pikisilmi tööandjalt tagasisidet ootab. Vahetate omavahel ettevõtete nimesid ja veendute, et tööandjad, kes oma kandidaate nii kohtlevad, ei ole teie jaoks.

Üks tagasilöök ei morjenda sind ja sa jätkad tööotsinguid. Leiad internetiavarustest veel hulgaliselt huvipakkuvaid kuulutusi, sealhulgas neid, kuhu sinu tuttavad kandideerinud on, aga endiselt tagasisidet ootavad. Liigud kiiresti edasi. Päevad mööduvad ja vaikselt kaob ka entusiasm. Esitad endale mõttes küsimusi: äkki ma ei saagi erialasele tööle? Võib-olla ei ole minu kõrgharidus piisav tööle kandideerimiseks? Kas ilma tutvusteta ei olegi võimalik sobivat tööd leida? Äkki peaksin hoopis välismaale tööle minema?

Äärmuslik, sa ütled?

45% Eesti tööotsijatest on kandideerimise katkestanud, kuna ei ole kandideerimisprotsessi kohta tagasisidet saanud, ja kuus kandidaati kümnest loobub kandideerimast, kuna on saanud tuttavalt negatiivset infot, selgub Eesti suurima, üle 12 000 vastajaga, tööturu- ja palgauuringu tulemustest. Aeg, kus tööotsijad jooksid ettevõtetesse tormi, on ümber saanud. Sobivate kandidaatide leidmiseks peavad tööandjad aina enam tegelema iseenda müügiga, alustades silmapaistvatest töökuulutustest, professionaalsest värbamiskommunikatsioonist ja lõpetades sellega, et seal on päriselt hea töötada.

Kui oled uute töötajate otsinguil, siis küsi endalt enne värbamisprotsessiga alustamist:

  • kui palju on sul tööturu konkurente?
  • kuidas sa neist eristud?
  • kui paljud otsivad samasuguse profiiliga töötajaid kui sina?

Ning kui sulle ikka veel tundub, et saad lubada endale kandidaatide kaotamist, siis siin on sulle mõni näide.

  • Aktiivselt otsib tööd vaid 16% tööealisest elanikkonnast (allikas: PIA ja Brandem, 2016).
  • Eeldusel, et ühele ametikohale kandideerib 100 kandidaati, jõuab vestlusele neist keskmiselt 20.
  • 80 tööotsijat jääb tagasisideta.
  • Igal tööotsijal on keskmiselt kolm lähedast sõpra, mis tähendab, et nende ebameeldivast kogemusest teab automaatselt 240 inimest. Ja tead, mis? Neile meeldib rääkida. Palju.

 Tagajärg: raisatud aeg ja raha, kahjustatud maine ja halvimal juhul läbikukkunud värbamisprotsess, mille lõppedes ei leidnudki sa endale sobivat töötajat.

 

Mida teha, et nii ei läheks?

Tööotsijatele meeldib olla märgatud ja oluline. Neile meeldib kui neile tähelepanu pööratakse ja neisse hästi suhtutakse. Kellele ei meeldiks!

Tööotsija jaoks algab see värbamiskommunikatsioonist. On iseenesestki mõistetav, et aeg on raha ja raha on kõigil vähe, aga tööandjana võta see aeg, et anda kandidaatidele tagasisidet. See on oluline nii sinu rahakotile, tulemuslikkusele kui ka mainele üldiselt.

Ja kokkuvõttes ei või sa kunagi teada, millal oled ise järgmisena tööotsija rollis või vajad oma ettevõttesse inimest, kellele sa kümme aastat tagasi tagasisidet ei andnud. Inimestel on detailide peale hea mälu. Lähene värbamisprotsessile alati nii, et inimestele meenuks isegi aastaid hiljem positiivne kogemus!

Allikas: Brandemi blogi

 

Osale arutelus

  • Liisi Orlovski, Brandemi värbamisprojektide juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valdkonna töökuulutused