2. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

4 põhjust, miks alandlikkus on juhile hädavajalik

Kuna alandlikud juhid on eneseanalüüsis paremad ja oskavad oma tugevuste kõrval ka oma vigu teadvustada, on neil võime ka teiste tugevaid ja nõrku külgi läbi näha.
Foto: motivaator,ee
Millisena kujutad sina ette ühe ideaalse juhi arhetüüpi? Kas pigem uhke, karismaatilise ja hulljulgena või hoopis pühendunu, abivalmi ja alandlikuna? Peavoolumeediast mõjutatuna võime küll mõtiskleda heast juhist kui tugevast natuurist ja perfektsionistlikust micromanager'ist, kuid tegelikult on ideaalse juhi stereotüüp sellest valgusaastate kaugusel. Nimelt on hea juht see, kes teadvustab endale, et tema peamine kohus on teenida oma töötajaid ja edendada selle kaudu oma organisatsiooni, mitte endale nime teha ja sel moel taskuid rahaga täita.

Olgem nüüd iseendaga ausad. Tõeliselt hea juht ei ole see, kes oma suuri saavutusi alluvatele ette lauldes pidevalt omaenda kasu peal väljas on, julgemata oma vigu tunnistada ja haavatavust ka kõige kriitilisematel hetkedel välja näidata. Hea juht on see, kes ei juhi oma isikliku ego kaudu, vaid on tõstnud oma firma ja töötajate heaolu esiplaanile. „Valik olla suurepärane” bestselleri autor Jim Collins kutsub taolisi juhte 5. taseme liidriteks ehk liidriteks, kelle alandlikkus lubab neil keskenduda oma alluvate arengule ja viia selle kaudu ka firmat aina suurema edu suunas.

Mida aga täpsemalt tähendab alandlikkus juhtimises ja mis on need 4 põhjust, miks see igale juhile hädavajalik on?

1) ALANDLIKKUS LOOB KESKKONNA, KUS ARENG JA ÕPPIMINE ON IGATI TOETATUD

Nagu ka Seth Godin on öelnud, tähendab juhtimine oma töötajate ideedele turvalise platvormi loomist. Isekaid juhte aga ei huvita nende alluvate arvamus. Nad on ise kõige targemad ja seetõttu lahendavad ka üleskerkivad probleemid ise ära. Teiste liigne arvamuseavaldus on neile vaid pinnuks silmas. Alandlikud juhid aga teavad täpselt, et koostöös peitub edu võti. Seetõttu lubavad nad ka töötajatel alati oma panuse anda, propageerivad kõiksugust arengut ning jagavad vastutuse võrdselt laiali, taibates, et kõrgem palganumber ei tee juhti targemaks või kuidagi moodi paremaks kui tema alluvad.

2) TÖÖTAJATEL ON PALJU KERGEM SUHESTUDA ALANDLIKU JUHIGA

Kuna väga edevad, nipsakad ja ülbed juhid loovad alatihti enda ja töötajate vahele suure kaitsemüüri, on töötajatel väga raske nendega samal lainel võnkuda. Pidev uhkustamine ja ülevalt alla vaatamine ei tekita mitte kelleski kunagi head tunnet, veel vähem soovi abivalmidust üles näidata. Seetõttu on kardetuimatel juhtidel alati töötajate seas vaenlasi, kes neid tagaselja sajatavad ja salamisi käkki keerata proovivad. Ühe kahe jalaga maas seisva alandliku ja sõbraliku juhiga on aga igal tavainimesel kerge resoneerida. Töötajad tunnevad ju kiiresti ära, kas juht suhtub neisse kui võrdsetesse meeskonnaliikmetesse või kui alluvatesse, keda ringi kamandada.

3) ALANDLIKUD JUHID ON LÄBIPAISTVAMAD

Tänapäeva sotsiaalmeedia-ajastul, kus inimesed hakkavad tasapisi mõistma korruptsiooni laialdast levikut igas valdkonnas, on töötajatel veelgi suurem vajadus läbipaistva tööpoliitika järele. Ka uuringud näitavad, kuidas firma läbipaistvus ja töötajate rahulolu on aina enam üksteisega seotud. Läbipaistvus töökultuuris tähendab enamjaolt, et oma töötajatega jagatakse kõike – nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Iseendast kõrgel arvamusel olevad juhid aga ei too iial oma vigu päevavalgele, vaid mätsivad need kiiremas korras kinni, samas kui alandlik juht jääb iseendale ausaks, kuna tal pole nn korporatiivset ego, mida säilitada. Tema eesmärk on ju siiski oma alluvate potentsiaali realiseerida.

 

 

„Parim juht ei ole mitte see, kes saadab korda võimsaid asju, vaid see, kes aitab teistel võimsaid asju saavutada.”

Ronald Reagan

4) ALANDLIK JUHTIMISSTIIL EDENDAB INIMESI

2014. aastal tehtud uuring näitas, et juhi alandlikkus on otseselt seotud tema võimega toetada ja edutada oma alluvaid. Kuna alandlikud juhid on eneseanalüüsis paremad ja oskavad oma tugevuste kõrval ka oma vigu teadvustada, on neil võime ka teiste tugevaid ja nõrku külgi läbi näha. Selle tõttu oskavad nad paremini ka oma alluvaid õigele teele suunata, omamata nende üle mingit kontrolli või tahtmata kellelegi midagi tõestada.

Kui sina juhina tunned, et midagi on justkui valesti ja töötajad ei võta sind sellisena, nagu nad peaksid – vaata julgelt peeglisse. Kas sa saad enda kohta öelda „alandlik” juht või oled kinni isekas ja omakasupüüdlikus saavutusvajaduses? Mis on sinu peamine eesmärk juhina, kas iseennast pjedestaalile tõsta või hoopis oma töötajate heaolu eest võideldes organisatsioon õitsema panna? Vastused küsimustele toovad selguse.

Allikas: Motivaator.ee blogi

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456