Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna

tooohutus

Töökeskkonna konsultantidel on täitunud esimene tegutsemisaasta ja selle ajaga on käidud nõustamas väga erinevaid ettevõtteid. Konsultandid on nõustanud nii tootmisettevõtteid, kauplusi, hulgiladusid, lasteaedadu kui ka kontoreid. Konsulteerimistel oleme pööranud tähelepanu pigem ulatuslikumatele teemadele, mitte ainult näiteks katkisele põrandaplaadile. Soovime, et meie visiidi tulemuseks oleks ettevõtte enda võimekuse kasv, ennetamaks ohtusid tulevikus.

Konsultant leidis üles ohukohad

Esimeses ettevõttes oli püütud tegeleda töökeskkonna ohutumaks muutmisega, kuid töövahendite kasutamisel toimunud õnnetuste arv ei vähenenud. Tööohutust ei suurendanud ka see, et oli määratud töökeskkonnaspetsialist ja olemas olid nii töökeskkonnavolinikud kui ka töökeskkonnanõukogu. Samuti oli kehtestatud kord puudustest teavitamiseks. Asjaolu, et tööõnnetuste arv ikkagi ei vähenenud, oli ajendiks, et kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant. Töökeskkonnaga tutvudes märkas konsultant hulka masinaid, mille ohutusega ei olnud kõik korras. Probleemideks olid seadme valmistaja ette nähtud kaitseseadiste puudumine või nende vale kasutamine. Seetõttu oli võimalik töötaja kokkupuude masina liikuvate osadega.

Seni oli masinate kontrollimisel loodetud töötajale, kes oma igapäevatöös ei pidanud neid masinaid kasutama ega osanud seetõttu sisekontrolli käigus paljusid ohuolukordi märgata. Konsultant arutas ettevõtte esindajatega võimalust kaasata töövahendite kontrolli töötajaid, kes kasutasid neid masinaid päevast päeva ja vastutasid tööohutuse eest. Lisaks jagas konsultant töötajatele praktilisi soovitusi, kuidas sisekontroll oleks tõhusam. Arutati masinate kaitsekatete olemasolu ja reguleerimist, töövõtteid ja isikukaitsevahendite kasutamist. Ühtlasi räägiti, millele pöörata tähelepanu masinatega töötamisel, samuti soovitati koostada kontrollnimekiri, mida sisekontrolli käigus kasutada.

 

Nõustamine aitas kaardistada ohtlike kemikaalidega seonduvat

Teise ettevõttesse kutsus töökeskkonna konsultandi uus töökeskkonnaspetsialist, kes soovis üle vaadata ohtlike kemikaalide käitlemise, mis oli tema jaoks natuke võõras ala. Ettevõttes kasutati tootmisprotsessis ohtlikke kemikaale, kuid nendega puutus kokku vaid osa töötajaid teatud hetkel tootmisprotsessi käigus, seetõttu oli see valdkond jäänud tagaplaanile. Konsulteerimise ajal vaatasid töökeskkonna konsultant ja töökeskkonnaspetsialist üle protsessid, milles ohtlikke kemikaale kasutati, samuti käidi läbi muud ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud tegevused. Konsulteerimise käigus vaadati üle:

  • ohtlike kemikaalide ohutuskaardid – kontrolliti olemasolevaid ohutuskaarte ja arutati, kas esile toodud info on ammendav kemikaali ohutuks käitlemiseks;
  • keemilise ohuteguri kajastamise riskianalüüs – arutati, kuidas oleks riskianalüüsis parem kemikaalidega kokkupuudet kajastada. Olemasolevas riskianalüüsis oli küll üldiselt hinnatud töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega, ent riskianalüüsist ei selgunud, milliste kemikaalidega töötajad kokku puutuvad ja millised on nende ainete võimalikud riskid töötajate tervisele. Konsultant selgitas, et mida täpsemalt on riskid riskianalüüsi käigus tuvastatud, seda adekvaatsemat hinnangut saab riskidele anda. Lisaks annab see võimaluse töötada välja asjakohasema tegevuskava;
  • töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmine – ettevõttes kasutatav seade tarbis oma tööks kolme kemikaali, millest kaks olid ohtlikud. Masina töötamise ajal oli ruumis tuntav kemikaalilõhn, ent ettevõttes ei olnud mõõdetud kemikaalisisaldust õhus. Konsultant selgitas, et töökeskkonna õhus tuleb keemiliste ainete sisaldust mõõta ja mõõtmistulemusi piirnormidega võrrelda, nii saab teada, kas töötajatel on ohutu ruumis viibida. Ohuteguri maandamiseks on vaja väga täpselt teada, milles oht seisneb;
  • isikukaitsevahendite kasutamine – konsultant ja töökeskkonnaspetsialist jälgisid isikukaitsevahendite kasutamist kemikaalide käitlemisel ja leidsid, et töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid. Soovituseks oli soetada ettevõttesse ohutuskaardil ette nähtud tihedalt liibuvaid kaitseprille ja kontrollida, et töötajad neid ka kasutaks;
  • kemikaalide märgistus – osa kemikaalide pakenditel puudus eestikeelne märgistus, mistõttu ei pruugi töötaja aru saada, mis konkreetses taaras on;
  • silmaloputuspudel – silmaloputuspudel oli ettevõttes küll olemas, kuid ei asunud ohtlike kemikaalide käitlemise koha läheduses. On oluline, et silmaloputuspudel oleks kiiresti kättesaadav. Kemikaali silma sattumisel tuleb viivituseta tegutseda, siis pole enam aega minna pudelit teisest ruumist otsima;
  • söömine ja joomine töökeskkonnas, kus esineb ohtlikke kemikaale – töötajad hoidsid oma joogikruuse töökeskkonnas, kus käideldi ka ohtlikke kemikaale. Nii saastuvad kruusid kemikaalidega, mis kruuse kasutades juuakse endale sisse.

Allikas: tööinspektsiooni infokiri Tööelu

Osale arutelus

  • Rein Reisberg, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017