UURING: Eesti elanikel on järjest suurem valmisolek vähenenud töövõimega inimestega koos töötada

toovoime

75% inimestest, kellele endale pole püsivat töövõimekadu ega vähenenud töövõimet määratud, suhtuvad vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse hästi, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud värskest küsitlusuuringust. Aasta varem oli sama näitaja 71%.

„Töövõimereformi suurim eesmärk on anda vähenenud töövõimega inimestele paremad võimalused ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Selleks on tähtis meie kõigi valmisolek vähenenud töövõimega inimestega arvestada ja koos töötada,” ütles töövõimepoliitika juht Arne Kailas. „Aastaga on astutud väike, kuid positiivne samm suurema valmisoleku poole – rohkem inimesi on valmis töötama mitmekesises meeskonnas.”

Küsitlusuuringu andmetel tunnetavad Eesti elanikud varasemaga võrreldes vähem eelarvamuslikku suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse. Kui 2015. aastal nõustus 81% küsitletutest väitega, et vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega, siis tänavu oli samal seisukohal 72% vastanutest.

Töövõimereformi aluseks olevale põhimõttele lähtuda töövõime hindamisel sellest, mida inimene suudab, püsib kõrge toetus – seda pooldas 86% kõigist elanikest ja 83% töövõimekaoga inimestest.

Kõigist Eesti elanikest 66% teab, et töövõimetuse asemel hinnataksegi uues süsteemis töövõimet, ja 57% oli kursis, et hindamisega tegeleb Eesti Töötukassa. Kolmandik elanikest on kursis, et osal taotlejatest tuleb töövõimetoetuse saamiseks end näiteks töötuna arvele võtta, ja kolmandik on teadlik, et uues süsteemis sõltub töövõimetoetuse suurus ka vähenenud töövõimega inimese sissetulekutest.

„Osalise töövõimega inimestel tuleb töövõimetoetuse saamiseks edaspidi olla aktiivne ehk näiteks töötada, tööd otsida, õppida või kasvatada alla kolmeaastast last. Samuti sõltub töövõimetoetuse suurus inimese sissetulekust, sest on mõeldud neile, kes ei teeni ise piisaval määral elatist. See tähendab, et ligi Eesti keskmist palka teenivatel inimestel hakkab töövõimetoetus vähenema. Kuna need tingimused ei puuduta kõiki vähenenud töövõimega inimesi, on madalam teadlikkus nendest ootuspärane,” selgitas Kailas. 

Küsitlusuuringu korraldas 22. novembrist kuni 8. detsembrini Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti üle Eesti silmast silma 1015 vähemalt 16-aastast vastajat. Püsiva töövõimekao ja/või puudeta inimesi oli küsitlusvalimis 846.

Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee

Allikas: sotsiaalministeerium

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused

APL otsib HR- JA VÄRBAMISSPETSIALISTI

Manpower OÜ

29. august 2017