UURING: Eesti elanikel on järjest suurem valmisolek vähenenud töövõimega inimestega koos töötada

toovoime

75% inimestest, kellele endale pole püsivat töövõimekadu ega vähenenud töövõimet määratud, suhtuvad vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse hästi, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud värskest küsitlusuuringust. Aasta varem oli sama näitaja 71%.

„Töövõimereformi suurim eesmärk on anda vähenenud töövõimega inimestele paremad võimalused ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Selleks on tähtis meie kõigi valmisolek vähenenud töövõimega inimestega arvestada ja koos töötada,” ütles töövõimepoliitika juht Arne Kailas. „Aastaga on astutud väike, kuid positiivne samm suurema valmisoleku poole – rohkem inimesi on valmis töötama mitmekesises meeskonnas.”

Küsitlusuuringu andmetel tunnetavad Eesti elanikud varasemaga võrreldes vähem eelarvamuslikku suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse. Kui 2015. aastal nõustus 81% küsitletutest väitega, et vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega, siis tänavu oli samal seisukohal 72% vastanutest.

Töövõimereformi aluseks olevale põhimõttele lähtuda töövõime hindamisel sellest, mida inimene suudab, püsib kõrge toetus – seda pooldas 86% kõigist elanikest ja 83% töövõimekaoga inimestest.

Kõigist Eesti elanikest 66% teab, et töövõimetuse asemel hinnataksegi uues süsteemis töövõimet, ja 57% oli kursis, et hindamisega tegeleb Eesti Töötukassa. Kolmandik elanikest on kursis, et osal taotlejatest tuleb töövõimetoetuse saamiseks end näiteks töötuna arvele võtta, ja kolmandik on teadlik, et uues süsteemis sõltub töövõimetoetuse suurus ka vähenenud töövõimega inimese sissetulekutest.

„Osalise töövõimega inimestel tuleb töövõimetoetuse saamiseks edaspidi olla aktiivne ehk näiteks töötada, tööd otsida, õppida või kasvatada alla kolmeaastast last. Samuti sõltub töövõimetoetuse suurus inimese sissetulekust, sest on mõeldud neile, kes ei teeni ise piisaval määral elatist. See tähendab, et ligi Eesti keskmist palka teenivatel inimestel hakkab töövõimetoetus vähenema. Kuna need tingimused ei puuduta kõiki vähenenud töövõimega inimesi, on madalam teadlikkus nendest ootuspärane,” selgitas Kailas. 

Küsitlusuuringu korraldas 22. novembrist kuni 8. detsembrini Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti üle Eesti silmast silma 1015 vähemalt 16-aastast vastajat. Püsiva töövõimekao ja/või puudeta inimesi oli küsitlusvalimis 846.

Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee

Allikas: sotsiaalministeerium

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused