Kaija Teemägi: kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon on selgelt ajale jalgu jäänud

kaijateemagi
Elisa personalijuht Kaija Teemägi

Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon pärineb Briti tööstusrevolutsiooni ajast ning seda nähti päästerõngana tehasetöötajate ebaloomulikult pikkade tööpäevade lühendamisel. Tänapäeva suure mobiilsuse ja kiire elutempoga infoühiskonnas ei ole aga see ligi 200 aasta tagune läbimurre töömaastikul enam kuigi aktuaalne, seetõttu on järjest suurem hulk ettevõtteid otsimas ja katsetamas uusi lahendusi ja võimalusi, kuidas igapäevast töökorraldust paindlikumaks muuta. Ka Eesti tööandjad hakkavad tasapisi liikuma kaugtöö võimaldamise ja osalise tööaja katsetamise suunas.

Eesti ühe suurima telekommunikatsiooniettevõtte Elisa personalijuht Kaija Teemägi avab telgitagused, kuidas kaugtöö võimaldamine ja uus lühema tööpäeva katseprojekt töötajate rahulolu muudab, ja selgitab, miks ettevõtted ei peaks seesuguseid uuendusi kartma. Kaija sõnul on Elisas praegu lõppfaasis üle-ettevõtteline projekt, kus kaardistatakse seda, mil määral Elisa töötajad kontorist väljaspool tööülesandeid täidavad ning kuidas seda protsessi efektiivsemaks muuta. Samuti on ühes Elisa esindustest käimas katseprojekt, mille raames kestab osa töötajate tööpäev vaid neli või kuus tundi, kuid sealjuures on tööülesannete täitmine kontsentreeritud aja jooksul efektiivsemaks muudetud.

Inimeste tööd ei tohiks mõõta ajas, vaid selles, milliseid tulemusi nad saavutada suudavad

Kuna klienditeenindajate tööpäev on enamasti pikem kui kaheksa tundi ja kliente käib esindustes palju, otsustas Elisa töötajate heaolu parandamiseks katsetada lühema tööpäeva kontseptsiooni. Elisa personalijuht Kaija Teemägi kirjeldab katseprojekti idee tagamaid järgnevalt: „Idee lühemate tööpäevadega katsetamiseks tekkis peamiselt esinduste töötajate tagasisidet arvesse võttes. Klientidega suhtlemine on intensiivne töö ja pika tööpäeva lõpuks võib väsimus takistada endast parima andmist. Seetõttu võtsime eesmärgiks võimaldada töötajatele lühemaid tööpäevi, mille jooksul jaksab töötada intensiivsemalt ja tänu millele jagub energiat ka pere ja hobide jaoks. Usume, et ka klient saab parema teeninduskogemuse. Samuti mängis katseprojekti kujundamisel suurt rolli see, et noored on üha mobiilsemad ja paljud neist ei otsi enam täistööajaga tööd. Koostöös GoWorkaBitiga täheldasime, et otsitakse pigem lühemaid „tööampse” ning miks mitte siis pakkuda neid ka püsivalt.”

Lühem tööpäev ei tähenda väiksemat palganumbrit

Teemägi sõnul tekitab 4- või 6-tunnise tööpäeva kontseptsioon tihti segadust just seetõttu, et kui tööd tehakse vähem aega, kardetakse, et ka palganumber kahaneb. „Palka on võimalik teenida sama palju kui täisajaga töötades. Erinevus seisneb selles, et lühema tööaja jooksul panustab inimene ülesannete täitmisesse intensiivsemalt ja teeb ära sama hulga tööd või isegi rohkem kui väsinud inimene pika päeva jooksul,” täpsustab Teemägi. Personalijuhi sõnul on ka töötajad väga erinevad ja lühem tööpäev ei pruugi sobida kõigile. Uue töökorralduse planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada tööülesannete iseloomu, teha erinevaid katseid ja analüüsida, kas kaugtöö või lühem tööpäev muudaks töötamise efektiivsemaks ja tõstaks töötajate rahulolu.

Suurem produktiivsus lühema aja jooksul ja kohapaindlikult töötamine on juhtimisväljakutse

Pika tööpäeva jooksul võib tahes-tahtmata ette tulla hetki, kus mõte pole enam sajaprotsendiliselt tööülesannete juures ja naeratus kipub huulil tuhmuma. Kuidas saab juht motiveerida oma töötajaid nii, et lühema aja jooksul tehtaks ära rohkem tööd? Kaija sõnul on see juhtimisväljakutse ka kõige pädevamale tiimijuhile. „Elisalaste endi käest on saadud tagasisidet, et üks tugevamaid motivatsioonitegureid on huvitav ja mitmekülgne töö. Lühema tööpäeva jooksul on võimalik hoida üleval töö intensiivsust ja põnevust, mis tagab tööülesannete vaheldusrikkuse. Juhi ülesanne on tagada motiveeriv töökeskkond, mitte ainult töökorraldust administreerida. Ka kaugtöö ei ole oma iseloomult ainult töökorralduslik lahendus, vaid põhineb usaldusel ja selgel eesmärgistamisel. Kaugtöö võimaldamine ei alga tehniliste lahenduste võimaldamisest, vaid juhtimisest. Usaldus on see, mis loob kaugtöö võimaluse,” täpsustab Teemägi.  

Rohkem aega pere ja isikliku arengu jaoks 

Kiires elutempos unustavad inimesed tihti leida aega iseendale ja puhkamisele. Kuna lühem  tööpäev võib kesta 4–6 tundi, jääb rohkem aega tegeleda asjadega, mis enesearengu jaoks olulised on. „Lühem tööpäev annab parema võimaluse töö ja eraelu tasakaalus hoida ning tegeleda hobidega. Lisaks on töötajal pärast tööaja lõppu küllaldaselt energiat, et veeta kvaliteetaega perekonna ja sõpradega,” täpsustab Kaija. Eelkõige sobib seesugune töökorraldus tudengitele, lapsevanematele või noortele, kes soovivad töökohta, mis tagab suurema vabaduse. Lisaks lühematele tööpäevadele pakuvad ka kaugtöö lahendused töötajatele suuremat vabadust valida, millal ja kus oma tööd teha.

Kaugtöö vähendab ajakulu ja ökoloogilist jalajälge

Kaija jaoks on kõige olulisemad kaugtöö võimaldamisega kaasnevad kasutegurid aja säästmine ja ettevõtte ökoloogilise jalajälje vähendamine. „Kaugtöö võimaldamine võib alguses tähendada ettevõtte jaoks lisakulutusi tehnilise lahenduste näol, kuid need on ühekordsed ja pikemas perspektiivis aitab see organisatsioonil keskkonnasõbralikum olla. Ettevõte saab luua rohkem mittepersonaalseid töökohti, väheneb kontori energiakulu ja muud igapäevakulutused. Näiteks kodust tööd tehes ei kuluta töötaja aega kontorisse sõitmise peale ja tihti on ka meeleolu kodukontorist töötades ja ise oma aega planeerides parem. Kaugtöö sobib inimestele, kes tegelevad loomingulise tööga ja kelle produktiivne tööaeg võib olla erinevalt kontoritöötajatest hoopis südaöösel või keskpäeval. Väga oluline on see, et töötajad tunneksid, et tööandja usaldab neid iseseisvalt tööd tegema,” märgib Teemägi.

Personalijuht rõhutas, et aeg on tema jaoks kõige väärtuslikum ressurss. „Inimesed kasutavad ja väärtustavad aega erinevalt. Ühe jaoks on kõige olulisem aeg töiseid väljakutseid vastu võttes ja ennast arendades, teise jaoks on oluline aeg sporti tehes, õppides või lähedastega koos olles. Tööandjana väärtustame oma inimeste aega ning seetõttu panustamegi erinevatele võimalustele, mis aitaksid inimestel kõige olulisemat aega kõige väärtuslikumalt kasutada,” võttis Kaija kaugtöö ja ajapaindliku töö võimaldamise tähtsuse kokku.

Osale arutelus

  • Kaija Teemägi, Elisa personalijuht

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad