Kinnitati töötuskindlustushüvitise maksimumsuurus 2017. aastal

raha

Töötukassa juhatus kinnitas alanud aasta töötuskindlustushüvitise maksimumsuuruse, muutus ka töötutoetuse päevamäär.

Töötuskindlustushüvitist on 2017. aastal võimalik saada maksimaalselt 1347 eurot ja 57 senti kuus. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 31 kalendripäeva eest on käesoleval aastal 222 eurot ja 27 senti (minimaalne päevamäär on 7,17 eurot). 

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 28 eurot ja 98 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. 2017. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeva 43 eurot ja 47 senti päevas ning alates 101. päevast 34 eurot ja 78 senti päevas.

Töötuskindlustusega oli möödunud aastal hõlmatud 608 088 inimest, mis on 1089 inimest rohkem kui 2015. aastal.

Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 4 eurot ja 86 senti päevas, eelmisel aastal oli töötutoetuse päevamäär 4 eurot ja 41 senti. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär on 150 eurot ja 66 senti.

Allikas: töötukassa

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Valdkonna töökuulutused