Kolmepäevane nädalavahetus on kasulik nii tervisele kui ärile

puhkus

Teadlaste sõnul peaks nädalavahetus kestma kolm päeva, kuna see aitab hoida keskkonda ja parandada inimese tervist.

Tõenäoliselt on iga töötaja rõõmus, kui näeb, et kalendris on reedene päev märgitud punasega ehk tegu on riigipüha ja tema jaoks vaba päevaga. Küllap oleks eriti vahva, kui selline asi korduks nädalast nädalasse ehk olenemata riigipühast oleks reedene päev vaba. Selgub, et teadlased pooldavad kolme päeva pikkuse nädalavahetuse mõtet ning peavad seda ideed keskkonnasäästlikumaks ja ka inimese tervisest lähtuvalt kasulikuks, kirjutab Business Insider.

Statistika kohaselt on energia kokkuhoid neljapäevase töönädala puhul märkimisväärne ja tegu on ühe lihtsama viisiga, kuidas muuta majandus keskkonnasäästlikumaks. Seda muuseas isegi juhul, kui nädala töötundide arv ei muutu.

Utah’ eksperiment

Aastal 2007 viis USA osariik Utah sisse seadusemuudatuse, mille alusel suurendati riigitöötajate töötunde esmaspäeviti ja neljapäeviti nii, et nad saaksid reedese päeva vabaks. Selline käik tähendas osariigile 1,8 miljoni dollari suurust energiakokkuhoidu aastas.

Vähem tööpäevi tõi kaasa selle, et kontoris särasid tuled vähem aega, kokku hoiti nii õhukonditsioneerile kui muu tehnika käigushoidmisele kuluvat energiat. Ja kõike seda isegi siis, kui töötundide arv jäi samaks.

Tõsi, Utah loobus oma eksperimendist 2011. aastal, kuna inimesed polnud rahul, et nad ei saanud minna reedeti ametnike juurde vastuvõtule. Ilmselt on siinkohal siiski tegemist sellega, et inimesed veel ei oska oma aega ja käike piisavalt hästi planeerida ehk siin oleks tarvis mõttemalli muuta. Küll aga näitab Utah’ eksperiment, et neljapäevane töönädal on võimalik ja kui selle kasulikkus inimesteni viia, võib säästa nii loodust kui anda majandusarengule uue tõuke.

Pikem puhkus, parem tervis

Neljapäevane töönädal pole kasulik üksnes keskkonna perspektiivist lähtuvalt. Teadlased on välja selgitanud, et kolme päeva pikkune nädalavahetus aitab meil paremini välja puhata, näiteks saame sel ajal käia väiksel reisil või väljasõidul. See omakorda võimaldab veeta rohkem aega koos sõprade ja perega, mis on sotsiaalses mõttes kasulik.

Möödunud aastal katsetasid paljud Rootsi ettevõtted lühendatud tööpäevi ja selgus, et töötajad olid vähem haiged ning töö tegemise mõttes isegi produktiivsemad. Majanduslik kasu kolmepäevase nädalavahetuse puhul oleks samuti märgatav: rohkem vaba aega aitab säästa energiat ja lõppkokkuvõttes kujundada energiasäästlikuma maailma.

Siinkohal küsivad kriitikud muidugi õigustatult, kuidas riik endale sellist lähenemist majanduslikult üldse lubada saab.

Mõttetud tööd

Antropoloog David Graeber kirjutas hiljuti, et paljud meist töötavad ametikohtadel, mis iseenesest on suhteliselt mõttetud. Mõttetuks töötamiseks võib lugeda ka neid tunde, mil me oleme tööl kohal, ent otseselt midagi ei tee, ehk siis oleme kohal kohaoleku pärast. Selle aja võiks suunata aga muudesse tegevustesse ja suurendada vähendatud töötundide ajal produktiivsust ning olla kõike seda arvesse võttes kokkuvõttes energia- ja keskkonnasäästlikum.

Teine aspekt, mis räägib neljapäevase töönädala kasuks, on tulevikus ees ootav töökohtade automatiseerumine. Hiljutiste andmete põhjal võtavad masinad USA-s ja Euroopas üle vastavalt 47 ja 54 protsenti töökohtadest. Seda silmas pidades oleks juba praegu kasulik hakata tegelema töökultuuri muutmisega, et üleminek oleks sujuvam.

Nick Srnicek ning Londoni ülikooli külalislektor Alex Williams kirjutavad raamatus „Inventing the Future”, et töötamise olemus ja tööturg hakkavad tulevikus automatiseerumise tõttu drastiliselt muutuma. Suurem automatiseeritus tähendab, et paljusid tegevusi tehakse üha efektiivsemalt, mis tähendab väiksemat energiakulu ja väiksemat vajadust inimese töökäte järele.

Kokkuvõttes jõuame olukorda, kus inimene otseselt enam töötama ei peagi. See, kuidas ühiskonnad töö ümber jaotamisega toime tulevad, sõltub suuresti aga poliitikatest ja sellest, kuidas seesugustesse arengutesse suhtutakse.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Osale arutelus

  • Pille Ivask, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valdkonna töökuulutused