Autor: Personaliuudised.ee • 25. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sooline palgalõhe on fakt, mille tõendiks on sooline erinevus tunnipalgalt makstud sotsiaalmaksu laekumises,” ütles riigikogu õiguskomisjoni liige Barbi Pilvre (SDE). Naiste ja meeste palgalõhe Eestis on Euroopa suurim, püsides pidevalt üle 20%. Statistikaameti andmetel oli meil naiste ja meeste palgalõhe 2015. aastal 22,2%.

Pilvre nimetas probleemseks erineva palga maksmist sama töö eest samas asutuses, mistõttu saab tööinspektsioon sekkuda seal, kus tehakse suhteliselt lihtsalt mõõdetavat tööd: tootev töö, müüjad, kokad, kassapidajad, põllumajandustöötajad. Kavandatav järelevalve naiste ja meeste palgalõhe üle on vajalik, rõhutas ta.

„Samas, on avalik saladus, et ülikoolides on valdkondade vaheline palgalõhe sageli ka sooline, näiteks filoloogiaprofessori palk on väiksem võrreldes tehnoloogiavaldkondade professorite palgaga. Koolis võib ainus meesõpetaja saada suuremat palka, mille eesmärk on olnud tuua meesõpetajaid kooli (ja millega on nõus olnud ka naisõpetajad). Ilmselt on haiglateski soolised palgaerinevused, kus räägib kaasa tippspetsialistide kogemus, tase ja ka maine,” rääkis Pilvre.

Õpetamise ja hoolitsemise valdkondades peaks oma sõna kaasa rääkima koolide-ülikoolide-haiglate ametiühingud, et selgitada, kas palgavahe on põhjendatud, tööinspektsioon võiks sekkuda vaid äärmisel juhul, kaebuste puhul, rõhutas Pilvre. „Samas ei kujuta ette, et tööinspektsioon saaks sekkuda loomingulist tööd tegevate asutuste töötajate palgaprobleemidesse (näitlejad, ajakirjanikud), kus palga maksmise aluseks võib olla ka talent või mõni muu raskesti mõõdetav omadus (tuntus, turuhind). Näiteks võib asutus vajada just teatud inimest, kelle „ostmiseks” on võimalik ja ka õige maksta,” ütles Pilvre. Tema arvates saaks tööinspektsioon tähelepanu pöörata ka lisasoodustustele, nagu telefoni- ja autoliisingulimiidid, mille kaudu palgalõhe võibki tegelikkuses realiseeruda, kuigi inimeste tunnipalk on sama.

Sotsiaalministeerium plaanib esialgse järelevalve tegemiseks välja töötada digitaalse töövahendi, mis annab tööinspektsioonile võimaluse n-ö kontaktivabaks eelkontrolliks, et teha esmane ülevaatus tööandjatelt riigile juba edastatud andmete põhjal.

Allikas: riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon