Autor: Personaliuudised.ee • 31. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palgainfo Agentuuri, Brandemi ja partnerite tehtava Eesti suurima tööjõuturu-uuringu andmeid kogutakse igal aastal kevadel ja sügisel. Viimases uuringulaines osales üle 11 000 töötaja ja tööotsija. Viimaste aastate töötajate aktiivsust tööturul võrreldes selgus, et lojaalsete töötajate hulk on kolme aasta jooksul kasvanud 16% pealt 28%-le. Samal ajal on nende hulk, kes aktiivselt tööd otsivad, vähenenud 2013. aasta 22%-lt 16%-le. Kõige rohkem on tööturul aga nn passiivseid kandidaate – neid, kes on küll pakkumistest huvitatud, kuid kes ise aktiivselt tööd ei otsi. Nende osakaal on viimase kolme aasta jooksul samuti langenud, 62% pealt 55%-ni.

Kõige madalama sissetulekuga inimeste hulgas (1. kvartiil, netosissetulek alla 600 euro) oli 2016. aasta lõpus aktiivseid tööotsijaid 18%. Kõige kõrgema palga saajate hulgas (4. kvartiil – netosissetulek üle 1145 euro) oli aktiivseid vaid 6% ja 36% neist pole üldse tööpakkumistest huvitatud.

„Uuringu tulemused selgitavad, miks nii paljudel tööandjatel on probleeme töötajate leidmisega. Valdkonniti on probleemi põhjused erinevad,” ütles uuringu partneri Brandem tegevjuht Paavo Heil. „Näiteks IT-, telekomi-, finants- ja teiste äriteenuste sektorites on töötajate palgad kerkinud tasemeni, kust suurema tasu pakkumine sageli enam tõmbetegurina nii hästi ei tööta. On vaja oma pakkumisega konkurentidest eristuda,” lisas Heil.

Madalama palga saajate hulgas oli 2016. aasta lõpus ligi kaks korda rohkem lojaalseid töötajaid kui kolm aastat varem. Suurem lojaalsete töötajate hulk on tõenäoliselt seotud töötasu kasvuga. Nimelt on paljudes sektorites nende töötajate hulk, kes on oma töötasuga rahul, aasta-aastalt kasvanud. Palgaga rahulolu omakorda sõltub sellest, kuidas töötasuga toime tullakse ja kui õiglasena oma töötasu tajutakse. Viimast on võimalik mõjutada sisekommunikatsiooni abil.

„Nendes valdkondades, kus ettevõtete kasumimarginaalid ei võimalda konkureerida teiste sektorite töötasudega, saab olukorda parandada tõhusama juhtimise, sisekommunikatsiooni ja tööandja brändi abil. Nii Eestist kui mujalt maailmast on teada, et tugeva tööandja brändiga organisatsioonide keskmine palgatase võib olla kuni 20% madalam kui teistes sarnastes ettevõtetes. Samuti on tugeva tööandja brändiga ettevõtetes tööjõu voolavus keskmiselt umbes 30% madalam,” märkis Brandemi tegevjuht.

Allikas: Brandem