Eesti kutsehaiguste esikolmik

karpaal

Millised on kolm kõige levinumat kutsehaigust Eestis? Terviseameti värske ülevaade annab aimu.

Kõige rohkem diagnoositakse kutsehaigustest endiselt karpaaltunneli sündroomi. See on seisund, kus käed surevad ära öösiti, vahel ka päeva ajal, ja võivad ka valutama hakata. Põhjuseks on kokkusurutud peopesadega tehtavad monotoonsed liigutused. Vanasti nimetati seda lüpsjate haiguseks, kuid nüüd esineb seda ka arvutiga töötajatel. 

Teisel kohal kutsehaiguste seas on müratekkene kuulmisnõrkus ja kolmas on muude toimurite põhjustatud allergiline kontaktdermatiit.

Kutsehaigus diagnoositi terviseameti andmetel 2015. aastal kokku 50 isikul, nendest 33 olid naised (66%) ja 17 mehed (34%). Võrreldes varasema ajaga oli diagnoositud kutsehaigusi vähem, kuid terviseameti hinnangul pole selle põhjuseks mitte olukorra paranemine, vaid see, et sageli ei julgeta haigusele n-ö ametlikku käiku anda, kuna kardetakse töökohta kaotada.

Haigestunute keskmine vanus oli meestel 56,2 ja naistel 53,1 eluaastat, noorim isik, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 28-aastane. Kutsehaigete arv alla 30-aastate hulgas vähenes – kui 2014. aastal oli neli kutsehaiget 30. eluaastates, siis 2015. aastal oli selles vanusegrupis üks kutsehaige.

Ametialade lõikes diagnoositi kutsehaigestumine eelkõige oskus- ja käsitöötegijate hulgas, järgnesid teenindustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Naise ja meeste kutsehaigestumist põhjustasid jätkuvalt kõige rohkem füsioloogilised ohutegurid: korduvad ja ühetaolised liigutused (jõu rakendamine), tööasendid (sundasendid), raskuste käsitsi teisaldamine ja raske füüsiline töö. Peamiselt olid vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga.

Järgnesid keemiliste ohutegurite põhjustatud haigestumised. Eraldi saab välja tuua, et eelkõige diagnoositi keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud haigestumisi naistel (viis juhtumit). Füüsikalistest ohuteguritest olid töökeskkonnas mõjutatud mehed – kaks meest haigestus müra tõttu ja vibratsioon põhjustas haigestumise kahel mehel. Bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigestumisi 2015. aastal ei registreeritud.

Allikas: Terviseuudised

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Valdkonna töökuulutused