Autor: Personaliuudised.ee • 1. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti kutsehaiguste esikolmik

Foto: acupuncture-treatment.com
Millised on kolm kõige levinumat kutsehaigust Eestis? Terviseameti värske ülevaade annab aimu.

Kõige rohkem diagnoositakse kutsehaigustest endiselt karpaaltunneli sündroomi. See on seisund, kus käed surevad ära öösiti, vahel ka päeva ajal, ja võivad ka valutama hakata. Põhjuseks on kokkusurutud peopesadega tehtavad monotoonsed liigutused. Vanasti nimetati seda lüpsjate haiguseks, kuid nüüd esineb seda ka arvutiga töötajatel. 

Teisel kohal kutsehaiguste seas on müratekkene kuulmisnõrkus ja kolmas on muude toimurite põhjustatud allergiline kontaktdermatiit.

Kutsehaigus diagnoositi terviseameti andmetel 2015. aastal kokku 50 isikul, nendest 33 olid naised (66%) ja 17 mehed (34%). Võrreldes varasema ajaga oli diagnoositud kutsehaigusi vähem, kuid terviseameti hinnangul pole selle põhjuseks mitte olukorra paranemine, vaid see, et sageli ei julgeta haigusele n-ö ametlikku käiku anda, kuna kardetakse töökohta kaotada.

Haigestunute keskmine vanus oli meestel 56,2 ja naistel 53,1 eluaastat, noorim isik, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 28-aastane. Kutsehaigete arv alla 30-aastate hulgas vähenes – kui 2014. aastal oli neli kutsehaiget 30. eluaastates, siis 2015. aastal oli selles vanusegrupis üks kutsehaige.

Ametialade lõikes diagnoositi kutsehaigestumine eelkõige oskus- ja käsitöötegijate hulgas, järgnesid teenindustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Naise ja meeste kutsehaigestumist põhjustasid jätkuvalt kõige rohkem füsioloogilised ohutegurid: korduvad ja ühetaolised liigutused (jõu rakendamine), tööasendid (sundasendid), raskuste käsitsi teisaldamine ja raske füüsiline töö. Peamiselt olid vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga.

Järgnesid keemiliste ohutegurite põhjustatud haigestumised. Eraldi saab välja tuua, et eelkõige diagnoositi keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud haigestumisi naistel (viis juhtumit). Füüsikalistest ohuteguritest olid töökeskkonnas mõjutatud mehed – kaks meest haigestus müra tõttu ja vibratsioon põhjustas haigestumise kahel mehel. Bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigestumisi 2015. aastal ei registreeritud.

Allikas: Terviseuudised

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456