3. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 tegevust suurema ühtsustunde loomiseks

Iga tugev tiim koosneb tegelikult inimestest, kes erinevad üksteisest oma tausta, kogemuste, teadmiste ja oskuste poolest. Mida mitmekülgsem on meeskond, seda edukam see on, mis omakorda teeb aga väljakutsuvaks just selle meie-tunde tekkimise. Erinevad isiksused, igaühel oma nägemused, põhimõtted, soovid ja vajadused. Siin tuleb esile juhi roll ja tema oskus sellist meeskonda juhendada. Öeldakse ju, et meeskond on tihti oma juhi nägu, ja nii see kipub ka enamasti olema. See, kuidas ühiselt toimida ja edasi liikuda, sõltub paljudest aspektidest ning siin on juhile mõni nõuanne ja tegevus, mida meeskondadega koos rakendada.

Selgitada välja ja sõnastada ühised meeskonna väärtused – enamasti on see kõige alus ja ka peamine põhjus, miks meeskonnad ei toimi. Kui me ei tea, millised on meie kõigi ühised põhiväärtused ja milline meeskond me tahame olla, siis on raske ka samas rütmis liikuda. Väärtuste väljaselgitamise protsess omakorda annab tiimiliikmetele võimaluse üksteist paremini tundma õppida, mis on omakorda suureks väärtuseks.

Panna paika ühised mängureeglid – kokkulepete tegemine, nende sõnastamine ja nendest kinni pidamine on taas üks samm paremuse poole. Kui meil on reeglid, millest kõik on teadlikud, ja vajadusel saame sõbralikult neid ka üksteisele meelde tuletada, kindlustab see meeskonnas tunde, et oleme võrdsed ja järgime seda, mida lubatud.

Rääkida ühistest eesmärkidest ja visioonidest – kui meeskonnal ole selget arusaama, kuhu liigutakse, või veel halvem, igaüks mõistab eesmärki erinevalt, siis on see justkui peaga vastu seina jooksmine. Iga juht peaks leidma aega selleks, et hoida oma meeskonda aktuaalse infoga kursis ning rääkida üheskoos tulemustest ja eesmärkidest. Mida rohkem sinu tiim asjadest teab, seda paremini on nad motiveeritud tegema ka koostööd.

Luua avatud õhkkond – see, kui saame rääkida vabalt, julgelt ja avatud kaartidega, on kõige parem viis probleeme ennetada. Kõige suuremad pinged pea igas organisatsioonis tekivad suhtlematusest – ei julgeta rääkida probleemidest, oma mõtetest ja ideedest, sest enamasti vaadatakse siis viltu või materdatakse kõik ettepanekud maha. Juhina saad näidata eeskuju ja luua sellise õhkkonna, et asjadest räägitakse julgelt ning kõik ettepanekud ja ideed on teretulnud. See jälle kindlustab sinu meeskonnas koostöisema õhkkonna ja parema suhtlemise omavahel.

Panusta oma meeskonda – enamasti nähakse meeskonnaprobleemide lahendusena meeskonnakoolitust. See võib olla hea mõte, aga enne tuleks välja selgitada, mis on see, millega tegeleda tahetakse. Igasugune meeskonnakoolitus ei pruugi sobida ja võib teinekord tuua pigem kahju kui kasu. Selleks oleks hea märgata ja tajuda, mis on valesti. Kui ise sellega päris hakkama ei saa, tasub kindlasti kasutada spetsialistide abi, kes aitavad näha asja väljastpoolt. Kindel on see, et eesmärgistatud koolitused ja muud ühisüritused, kuhu on kaasatud meeskond, on alati kasulikud paremaks koostööks ja meie-tunde tekkimiseks.

Ei ole tähtis, kas meeskond on suur või väga väike, ühtsustunne on igal juhul oluline, et töötajal oleks hea tunne hommikuti tööle tulla ja soov panustada oma tiimi. See on aluseks iga meeskonna paremaks ja tulemuslikumaks omavaheliseks koostööks. Kui juhtud tundma, et sinu meeskonnas meie-tunnet ei ole või see on kadumas, siis ole tark seda märkama ja sellega tegelema.

Allikas: PersonaliDisaini blogi