Uuring: vanuselist diskrimineerimist tunnetab iga kolmas tööotsija

kandidaadid
Kui ealist diskrimineerimist tunnetab 34 protsenti tööotsijatest, siis soo...

4500 tööotsijat hõlmanud personalifirma Manpower rahvusvahelise uuringu põhjal tunnetab 34 protsenti tööotsijatest vanuselist diskrimineerimist. Seda mainivad küll enim vanemaealised, aga ka iga neljas 18–24-aastane tööotsija.

Tööd otsivad inimesed näevad suurimate takistustena karjääriredelil vähest ligipääsu headele töökohtadele, vanuselist diskrimineerimist, vajalike oskuste nappust ja vähest teadlikkust sobivatest töökohtadest. Kui ealist diskrimineerimist tunnetab 34 protsenti tööotsijatest, siis soo järgi diskrimineerimist tunnetab 15 ja kultuurilise tausta tõttu diskrimineerimist 11 protsenti tööotsijatest.

„Riigiti on diskrimineerimine tööturul erinev ja seda esineb kahjuks ka Eestis,” rääkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. „Tööandjate hoiakud on küll muutumas, sest töökäsi on vaja ja ukse taga järjekorda ei ole, aga ikka leidub juhte, kes pelgavad vanemaealisi tööle võtta. See on kahetsusväärne, sest enamasti on tegu keskmisest lojaalsemate ja pühendunud töötajatega, kes ei torma iga uue idee või pakkumise ajel teise kohta,” selgitas Kaldra. „Kindlasti tunnetavad vanuselist diskrimineerimist ka äsja kooli lõpetanud noored, aga nende puhul ei vaata tööandjad ainult sünniaastat, vaid eelkõige kogemust ja oskusi. Kui noor suudab näidata õpimotivatsiooni ja pühendumust, siis on talle paljud uksed avatud ka väiksema kogemuse korral.”

Uuring tõi välja ka tööandjate hoiakute põhjused ning vanemaealiste inimeste palkamisel nähakse peamiste takistustena asju-on-alati-nii-tehtud-mentaliteeti, vähest õpimotivatsiooni, tehniliste oskuste nappust ja kehva võõrkeelte oskust. Samas kinnitab enamiku tööturgude statistika, et aktiivseid pensionäre on töötamas rohkem kui kunagi varem, sest neil on oskuseid, mida noortel jääb vajaka. Noorte eelistamise põhjustena toovad tööandjad välja nende väheseid tööväliseid kohustusi, võimalust maksta tööturule sisenejale madalamat töötasu, aga ka suuremat füüsilist võimekust seda eeldavate ametikohtade puhul.

„Eesti noored on üldiselt eneseteadlikumad ega ole valmis sisenema tööturule madala palgaga, nii nagu seda on teinud nende vanemad,” rääkis Kaldra. „Kui tänane 30+ põlvkond oli sageli nõus alustama karjääriredeli madalamal astmel ja väiksema palgaga, siis praegused koolilõpetajad väärtustavad ennast rohkem ja on julgemad küsima nii paremat palka kui ka paindlikumaid töötingimusi. Tööandjatele on see uus olukord, millega tuleb kohanduda.”

Rahvusvaheline personalifirma ManpowerGroup korraldas uuringu viiel suurel turul: USA-s, Suurbritannias, Austraalias, Hiinas ja Mehhikos ning küsitlus hõlmas 4500 tööotsijat vanuses 18–65 eluaastat.

Allikas: Manpower

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Valdkonna töökuulutused