Sooline palgalõhe on Eestis probleem, kuid see ei tulene pelgalt diskrimineerimisest

meesnaine

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja heidab tänasel naistepäeval pilgu meeste ja naiste palgaerinevustele ning selgitab, missugused faktorid seda erinevust toetada võivad.

2014. aastal teenisid naised tunnis keskmiselt 1,5 eurot vähem kui mehed. Ligikaudu 50 senti palgaerinevusest tulenes sellest, et mehed töötasid kõrgemalt tasustatud ametites, ja ligikaudu ühe euro suurune erinevus tulenes sellest, et mehed teenisid samadel ametialadel naistest enam (vt joonis). 

Sooline palgalõhe on aastate jooksul vähenenud

Selle üks põhjuseid on üldine palgajaotuse ühtlustumine ehk kõrgemate ja madalamate palkade erinevuse vähenemine. Jooniselt on näha, et võrreldes 2010. aastaga on vähenenud erinevatest töökohtadest tingitud palgalõhe ja kasvanud palgalõhe sarnastel töökohtadel. Kuna 2010. aasta järgnes vahetult kriisile, siis võivad tookordsed statistilised näitajad olla pigem erakordsed. Ka enne 2008. ja 2009. aasta kriisi oli palgaerinevus samal ametialal suurem.

Palgalõhe võiks olla väiksem, kui leevendada turu toimimist takistavaid probleeme

Kui näiteks lastehoiuvõimalused oleksid paremad, ei peaks emad nii pikalt kodus olema. Naiste ja meeste palgaerinevusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ja need ei pruugi olla seotud diskrimineerimisega. Palgalõhe võib osutada ka turu toimimist piiravatele tavadele ja seadustele, mis ei lase palkadel ühtlustada. Kui turg ei toimi, pole turul kujunev tasakaaluseisund parim võimalikest. Turutakistuste leevendamisel suureneks majanduse maht ja paraneksid nii naiste kui ka meeste sissetulekud.

Nendele, kes usuvad, et sarnasel töökohal makstava palga erinevus tuleneb pelgalt diskrimineerimisest, võib vastukaaluks nentida, et selline tegevus oleks tööandjale kallis. Kui keegi soovib palgata meest ainult selle pärast, et tegemist on mehega, siis peab ta maksma selle eest kulu, milleks on palgalõhe. Soolise diskrimineerimise hind tööandjale on keskmiselt 3000 eurot aastas, sest just nii palju erinevad makse arvesse võttes mehe ja naise tööjõukulu samal ametialal.*

Kuigi sooline palgalõhe on Eestis suur, on mõni võrdõiguslikkuse näitaja Eestis päris hea

Eurostati hiljuti avaldatud andmete järgi on Eestis vähemalt kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste (välja arvatud põllumajanduses ja avalikus halduses) juhtidest 42% naised – see on üks Euroopa kõrgemaid näitajaid.

Palgalõhe hinnangute leidmiseks on kasutatud 2014. aasta töötasu struktuuriuuringu andmeid. See on teadaolevalt kõige mahukam ametialade töötasu käsitlev uuring Eestis ja sisaldab kokku andmeid 312 ametiala kohta, kus töötab nii naisi kui ka mehi. Ametialade arv määrab, kui detailselt on võimalik töökohti omavahel võrrelda. Mida detailsemat lõiget kasutada, seda suurem on töökohtade erinevuse mõju palgalõhele. Siin käsitletud hinnang kehtib seega vaid konkreetse detailsusega esitatud ametialade lõikes. Kuna sama uuringut on aga korraldatud aastaid, on uuringu põhjal arvutatud hinnangud ajas võrreldavad.

Allikas: Eesti Panga blogi

*Hinnang kirjeldab tööturu olukorda 2016. aastal ja eeldab, et töökohtadest tulenev mõju palgalõhele oli 2016. aastal sarnane 2014. aasta omaga.

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

Osale arutelus

  • Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused

APL otsib HR- JA VÄRBAMISSPETSIALISTI

Manpower OÜ

29. august 2017