16. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas äriline mõtlemine on oluline vaid juhtidele?

Hea, kui seda teeksid kõik töötajad, kellest tegelikult tulemus sõltub. Paraku kipub paljudes ettevõtetes olema nii, et ettevõtte käekäigu ja tulemuse eest vastutab juht, kelle ülesanne on motiveerida ja innustada töötajaid, vedada eest või lükata tagant, orienteeruda numbrites jne. Seda kõike võiks kokku võtta lühidalt: juht peab äriliselt mõtlema.

On olemas selline ütlemine, et kollektiivis peitub jõud. Kui ärilise mõtlemise võtavad omaks kõik töötajad, tähendab see eelkõige seda, et ettevõtte käekäik läheb neile korda. Selleks on tark suunata äriliselt mõtlema ka ettevõtte teised töötajad, viia nad kurssi ettevõtte eesmärkidega, kaasata eelarve koostamise protsessi, seletada lahti numbrid. Töötajad saavad aru, milline on nende roll ettevõttes, mida neilt oodatakse, mis nendest sõltub jne.

Omaette teema ärilise mõtlemise puhul on vastutus. Tavaliselt pannakse töötajale vastutus, kuid äriliselt mõtlevad töötajad soovivad ise vastutust võtta ja siin on oluline vahe.

Kuidas töötajaid suunata äriliselt kaasa mõtlema?

Kedagi ei ole võimalik panna käsu korras äriliselt mõtlema. Kõigepealt peaks töötajatele selgitama, mis asi on äriline mõtlemine, milleks see hea on ja milleks seda vaja on.

Võtmesõnadeks on siin äratundmine ja lihtsad tõed, mida võiks töötajatele aeg-ajalt meelde tuletada. Lihtsate ja eluliste näidete-olukordadega saab töötajaid ergutada kaasa mõtlema ja lahendusi leidma, esitades oma kogemusest näiteid, kuidas teatud olukordades käituda ja mida teha. Suure tõenäosusega tekitab see töötajates parasjagu äratundmisrõõmu, sest kõigil on oma töös midagi analoogset ette tulnud. Lahendused on kõik erinevad ja siit on kõigil midagi kõrva taha panna.

Kuidas aitab töötajate äriline mõtlemine probleeme lahendada?

Probleemidele lahenduse leidmine ei peaks olema ainult juhi pärusmaa, ei piisa ainult probleemi tagasipõrgatamisest töötajale, kes selle tõstatas. Probleemi käsitlemise puhul on vajalik selle olemus välja selgitada ja võimalikke lahendusvariante välja pakkuda. Kes sellega veel paremini hakkama võiks saada kui töötaja, kes probleemiga otseselt tegeleb!

Oluline on kokku leppida mängureeglites, kuidas ettevõttes probleemi käsitlemine käib. Toon siin näiteks mõningad küsimused, mis aitavad töötajat probleemi lahendamisel.

Milles probleem tegelikult seisneb?  Nt kaup jäi õigel ajal välja saatmata.Millest probleem tekkis? Nt kullerfirma vedas alt.Millised on võimalikud probleemi lahendused? Nt 3-4 võimalikku lahendusvarianti.Millise lahenduse valiks probleemi esitaja? See ongi probleemi tegelik lahendus.

Eeltoodud skeemi järgides leiab töötaja tavaliselt ise lahenduse. Varem delegeeriti probleemid juhile, kes kõige muu hulgas hakkas ennast probleemiga kurssi viima ja lahendust otsima.

Kuidas äriline mõtlemine aitab nn suurte plaaninumbritega toime tulla?

Tänapäeval kasutavad paljud ettevõtted oma töötajate palgaarvestamisel tulemustasu põhimõtet, mis tugineb peaasjalikult plaanilistele müügitulemustele. Sellest tuleneb ka paratamatu vastuolu – töötajale on eesmärgid liiga kõrged ja numbrid liiga suured, kuid juhi arvates on etteantud eesmärgid kooskõlas ettevõtte eesmärkidega ja töötajale jõukohased.

Kuidas suurte numbritega toime tulla, ilma et tekitaksid stressi ja vastastikuseid pingeid? Lahenduseks oleks suured numbrid ja eesmärgid väiksemateks komponentideks lahutada. Igal numbrilisel eesmärgil võiks ka kõrval olla tükiline eesmärk jne.

Kokkuvõtvalt, kaasates töötajaid äriliselt mõtlema, võite olla kindlad, et saate ise juhina keskenduda ettevõtte äri edendamisele. Kogu muu igapäeva tööga saavad suurepäraselt hakkama äriliselt mõtlevad töötajad.

Autor: Mart Kallas, Invicta juhtimistreener