Autor: Pille Ivask • 5. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Heade juhiomadustega töötaja peaks olema mõnes mõttes iga ettevõtja unistus, kuna liider ei pea olema otseselt keegi, kes ongi väga kõrgel ja juhtival positsioonil. Pigem on tegu inimesega, kel on potentsiaali karjääriredelil jõudsalt edeneda ja sel moel nii ettevõttele kui mõistagi ka endale kasu tuua.

Õiget juhti iseloomustab meelekindlus ja asjalikkus, samas ei püüa ta teiste seast vägisi silma paista ning võlub pigem oma oskusliku planeerimise ja töötulemustega. Väljaanne Entrepreneur annab teada, mis on omane vaid tõelisele juhile. 

Ta enne mõtleb ja siis tegutseb. Juhti iseloomustab planeeritus ja võime asju ette näha. Ta paneb alati tegevused enne paika, alles siis asub nende kallale. Samuti arvestab ta tegevusplaani koostamisel alati teistega ja püüab näha asju läbi kaaslaste silmade. Ta teeb omalt poolt kõik, et olukorda võimalikult hästi mõista.

Ta ei tulista puusalt. Head juhti ei iseloomusta rutakad otsused, võtkem näiteks töötajate edutamise või hoopiski vallandamise. Kui kedagi saadab suur edu või vastupidi, kellelgi juhtub prohmakas, ei hakka õige juht kohe selle põhjal järeldusi tegema. Õnnestumisi on meil kõigil, paraku ka ebaõnnestumisi. Mõlemal juhul võivad töötaja emotsioonid üle pea käia ning seetõttu tasub oodata, kuni asjad veidi lahtuvad, ja alles siis otsuseid langetama hakata. Sama kehtib ka eneseanalüüsi kohta – kui sind saadab ühtäkki suur edu, ei tasuks selle põhjal hakata nõudma ametikoha kõrgendamist või suurt palganumbrit, peamine on saavutada stabiilsus ja järjepidevus.

Ta teab omi nõrku kohti. Iga juhiomadustega inimene teab, mida ta ei tea, ning mõistab, et tal on veel palju arenguruumi, olgu selleks siis erialased teadmised või oskus meeskonda juhtida.

Ta ei targuta. Õige juht ei pruugi iial teistele muljet jätta, et ta on kogu kontori kõige targem inimene. Kui sa aga tõesti nii tunned, siis on asi üpris hapu, kuna enesearengu perspektiivist on alati mõistlik ümbritseda end inimestega, kes on sinust targemad ja kellelt sa saad õppida.

Ta keskendub lisaks tulemusele ka protsessile. Õige juht mõistab, et tähtis pole üksnes tulemus, vaid ka efektiivne töö planeerimine. Samuti ei looda ükski liider saavutada edu üleöö, selleks tuleb pikalt vaeva näha.  

Ta annab konstruktiivset tagasisidet. Mõnikord inimesed ei mõista, et konstruktiivsel ja negatiivsel tagasisidel on suur vahe. Juhiomadustega inimene teeb märkusi oma kaaslaste või alluvate töö kohta nii, et need pole halvustavad ja aitavad tegijat tulevikus paremaks saada. Õige juht ei panusta iial sellele, et parandab ja tugevdab oma juhipositsiooni kriitika kaudu, mis teeb teistel meele mõruks ja surub neid sellega emotsionaalselt alla.

Ta püüab luua paremat õhkkonda. Kuigi tulemusele orienteeritus on paljudele juhtidele ja töötajatele iseloomulik, tasuks siiski panustada ka sellele, et hea tulemuse püüdmine sünniks meeldivas ja sõbralikus keskkonnas. Õige juht püüab luua keskkonda, kus ta ei aseta keskmesse iseennast, vaid hoopis tiimitöö, kus kõigil on võimalik särada.

Ta leiab lahenduse. Inimene, kes ütleb, et miski on võimatu, ei sobi liidriks. Õige juht teab, et igale probleemile on lahendus olemas, ning suudab selle leidmiseks olla ka originaalne ja mõelda loovalt.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.