Üksiküritajast tööandjaks – kas ikka tasub?

juht
Üleöö juhirolli sattununa pole tarvis hakata jalgratast leiutama, tuleb vaid...

Teist sai tööandja? Palju õnne! On tõsi, et niipea kui ettevõtjast saab tööandja, tekib vajadus raporteerimise, töö korraldamise, juhtimise ja töösuhetega seotud dokumentatsiooni järele. Paljud peavad seda piisavaks takistuseks, et mitte kasvada ja areneda. Kuid tööandjaks olemist ei tasu karta. Vastupidi, töökohtade loomine ja töö pakkumine teistele inimestele loob ettevõtjale palju uusi võimalusi. Tööandjaks hakkamist ja tööandjaks olemist on võimalik korraldada ka nii, et see ei saaks takistuseks hea äriidee arengule.

Mida peab ettevõtja teadma, kui temast saab ühel päeval üksiküritaja asemel tööandja?

Siinses artiklis keskendume alustava ettevõtja kui tööandja vajadustele ja kohustustele. Vaatleme mõningaid töösuhete praktikaid, mis tööandjana alustades on eriti olulised.

Töölevõtmine

Töötaja töölepingu alusel töölevõtmisel tuleb sõlmida töötajaga kirjalik tööleping ja allkirjastada see mõlemapoolselt. Töölepingus peab olema kokku lepitud hulk seadusega nõutud tingimusi.

Töölepingu sõlmimisel peab tööandja tutvustama töötajale töötervishoiu ja tuleohutuse reegleid, samuti töökorralduse reegleid.

Tööandja peab registreerima töötaja maksu-ja tolliameti töötamise registris. MTA elektroonilises keskkonnas saab töötajate registrisse kandeid teha isik, kes on juhatuse liige või kellele on antud vastavad volitused. Volituse aluseks on keskkonnas antav roll. Töötaja tuleb registrisse kanda hiljemalt tööleasumise päeval.

Töötajaid saate tööle võtta ka asjaõiguslepingu alusel. Kõige levinumad on töövõtuleping ja käsundusleping. Ka asjaõiguslepingu alusel töötavad töötajad tuleb registreerida MTA registris.

Töö korraldamine

Mis kõige olulisem, tööandja peab kindlustama töötajale töö ja andma töötajale tööalaseid korraldusi (juhtimine). Selleks, et tööandjana töötajate suunamine ja juhtimine toimuks sujuvalt, on vaja koostada töökorralduse reeglid. Kuna seadus näeb ette, et töökorralduse reegleid tuleb tööleasumisel tutvustada igale töötajale, siis pole vahet kas teil on üks töötaja või 20 töötajat – töökorralduse reegleid tuleb neile tutvustada igal juhul.

Töötasu

Tööandja peamine kohustus töötaja ees on niisiis anda töötajale kokkulepitud tööd kokkulepitud koormusega ja maksta töötajale selle eest ka tasu. Töötasu tuleb maksta töötajale vähemalt üks kord kuus. Võib ka tihemini maksta, kui töötaja ja tööandja selles kokku on leppinud, näiteks kord nädalas või ka iga kahe nädala tagant.

Töötasu arvutamine on tööandja kohustus, samuti peab tööandja töötasult kinni pidama seadusega ettenähtud maksud.

Kohustuslikud maksud on:

  • isiku tulumaks;
  • sotsiaalmaks;
  • töötaja töötuskindlustuse maks;
  • tööandja töötuskindlustuse maks;
  • kogumispensioni II sammas  (kui töötaja on liitunud).

Lisaks peab tööandja arvestama töötaja igakuist maksuvaba tulu, kui töötaja on esitanud tööandjale sellekohase avalduse.

Vahekokkuvõtteks

Tööandjaks hakkamine nõuab paratamatult formaalseid tegevusi. Kohustuslikud tegevused tööandjale on:

  • töölepingu sõlmimine;
  • töö andmine ja töö korraldamine;
  • töötasu maksmine.

Lisainfot saad lugeda töölepingu seadusest.

Kasvav ettevõte

Kui olete tööandjaks iseendale ja veel ühele töötajale, siis on arvestuse pidamine ilmselt lihtne. Kui aga tekib vajadus enamate töötajate järele, on heaks abimeheks töötajate ja kõikide kaasnevate andmete üle arvestuse pidamisel kaasaegne ja lihtne elektrooniline abivahend.

Selleks, et tööandja saaks arvestada ja välja maksta töötajale korrektse töötasu, on lisaks palganumbri ja palgapäeva kokkuleppimisele vaja teha hulgaliselt muid toiminguid.

Näiteks peab tööandja igal aastal koostama puhkuste ajakava. Puhkuste ajakava sisaldab eelkõige põhipuhkuse kohta käivat infot, kuid mitte ainult. Kasulik on, kui kõik puhkused on samas kohas ning juhil ja töötajal on pidev ülevaade, kes on tööl ja kes puhkab. Puhkuse eest tuleb arvestada ka puhkusetasu.

Et töötasu saaks välja makstud, on vaja pidada ka arvestust töötatud aja kohta, näiteks kui töötaja on osalise koormusega, töötab vahetustega või rakendatakse töötajale summeeritud tööajaarvestust. Samuti võib ette tulla erinevaid puudumisi (haigestumine, põhjuseta puudumine ehk tööluus) või muid erisusi töötamisel (lähetused, koolitused, töö mitteandmine jms), mis kõik mõjutavad töötajale tehtavaid väljamakseid, nagu näiteks lähetuse päevaraha, keskmise tasu maksmine.

Seega on tööandjal vaja pidada arvestust mitmete tegevuste üle:

  • puhkuste planeerimine ja muutmine;
  • tööaja arvestus, töötundide raporteerimine;
  • puudumised, haigused.

See kõik nõuab juhilt ressursse administreerivate tegevuste jaoks ja võib olla mõnikord väga ajamahukas. Väikeses ettevõttes võtab tavaliselt juht nii palju kui võimalik enda kanda, tasuarvutused teeb siiski palgaarvestaja või raamatupidaja. Väga tihti on väikeettevõtetel probleemiks nii info vahetus töötaja-juht-raamatupidaja vahel kui ka hea ülevaate puudumine kõigi kolme osalise jaoks.

Soovitused alustavale tööandjale

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhid arvavad tihtipeale, et personalivaldkonna teemadega pole neil vaja tänu oma väiksusele tegeleda. Selline suhtumine ei ole kindlasti jätkusuutlik, sest teatud tegevustega tuleb tööandjal alustada KOHE, edaspidi, ettevõtte kasvades, kasvavad ka mahud ja komplitseeritus. Igasuguste rikkumiste ja töövaidluste vältimiseks on mõistlik järgida tööseadusandlust ning tagada optimaalne ressursikasutus igapäevaseks administreerimiseks.

Selleks, et töösuhted oleksid seadusjärgsed ja ka viljakad nii, et nii tööandja kui töötajad sellest võimalikult palju kasu saaksid, soovitame väikestel ja kasvavatel ettevõtetel teha järgmist.

  1. Korraldage kohe alguses kõik töötajate andmete ja töösuhtega seotud dokumendid ja registrid korrektselt. Hoolitsege, et administreerimine võtaks võimalikult vähe aega ja oleks lihtne. Siiski, tagage, et juhina oleks teil olulisest infost hea ülevaade.
  2. Mõelge tööandjana läbi, millised on teie tööjõu korraldamise põhimõtted. Neid põhimõtteid ei pea tingimata nimetama personalipoliitikaks kuid omamoodi nad ju seda ongi. Olulised märksõnad on: väärtused, kultuur, töötajate arendamine, tasustamine, hüved, kommunikatsioon, suhtlemise põhimõtted, leadership, tulemuste ja soorituse juhtimine.
  3. Kuidas toimub uute inimeste leidmine: värbamispõhimõtted, värbamiskanalid, värbamisprotsess ja tegevused, tööandja kuvand. Mis on tööandjana teie väärtuspakkumine töötajale ja mida ootate töötajatelt vastu? Milliste väärtustega inimesi soovite oma ettevõttes töötamas näha?

Loe edasi MVR Arendusgrupi lehelt.

Osale arutelus

  • Maarit Vabrit-Raadla, MVR Arendusgrupi juhtiv partner ja konsultant

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valdkonna töökuulutused

APL otsib HR- JA VÄRBAMISSPETSIALISTI

Manpower OÜ

29. august 2017