19. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enn Veskimägi: kolm ettepanekut kutsehariduse edendamiseks

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Enn Veskimägi
Foto: Raul Mee
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Enn Veskimägi esines 18. mail Tööandjate ja Kaubandus-tööstuskoja esindajana Riigikogus ettekandega kutseharidusest kui riiklikult olulisest küsimusest ja tegi kolm ettepanekut kutsehariduse tõhustamiseks ning tööjõupuuduse vähendamiseks.

Esiteks: vabastada õpipoistele ehk töökohapõhises õppes osalevatele inimestele makstav töötasu sotsiaalmaksust. Kutseõppe tasemeõppes õppiva isiku (ja õpipoisiõpe on samuti kutseõppe tasemeõpe) ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab niikuinii riik. Kui kutsekooli õpilased asuvad praktikale või õpipoisina tööle, arvestatakse ravikindlustust nende töötasult seega topelt. Õpipoiste töötasu vabastamine sotsiaalmaksust muudaks õpipoiste palkamise veidi odavamaks ning hõlbustaks õpipoisiõppe populariseerimist.

Teiseks näeme selget vajadust muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks. Kutsekoolide rahastamismudelis peab sisalduma õppetöö kvaliteeti arvesse võttev komponent. Töömaailma esindajad, kes on  seotud kutseeksamitega või teevad koostööd kutsekoolidega, on hästi kursis, missugused on suurimad kutseharidusega seotud murekohad: teenimatult vähene populaarsus, suur õppest väljalangevus, lõpetajate vähesed kompetentsid. Praktikud ütlevad, et tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama.

Kolmandaks tuleb kindlasti säilitada kutseeksamite kvaliteet. Haridus- ja teadusministeerium on võtnud nõuks, et iga kutsekooli lõpetaja peaks saama kutsetunnistuse.  Kas nii ei devalveerita kutsetunnistusi? Tööandjad on ka mures, et  kutseeksamite massilise tegemise tarbeks kehtestatud piirhinnad ei vasta vajadusele ja teevad heade spetsialistide kaasamise raskeks. Kutsekoolide lõpetamine ja kutseandmine, mis on praegu kutseseadusega kohustuslikus korras ühendatud, peaksid olema teineteisest eraldi. Kutsekool lõpetatakse lõpueksamiga ja pärast seda on soovi korral võimalus sooritada kutseeksam konkursi korras valitud kutseandja juures. Tööandjad leiavad, et kutseeksamite  puhul on väga oluline kutseeksamite kvaliteet. Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele.  Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda.

Enn Veskimägi ettekande täistekstiga saab tutvuda SIIN.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456