Eelmine aasta oli viimase kümne aasta kõige tööõnnetusterohkem. Keskmiselt juhtus 14 tööõnnetust päevas ja neist ligi neljandik toimus masinate, seadmete või transpordivahendite käsistsemisel. Paljud tööandjad pööravad aga tööohutusele aina enam tähelepanu ja siin on antud ülevaade ettevõtetest, kes oma töötajate tervise eest eriti süsteemselt hoolt kannavad.
Personaliuudised tutvustavad tööohutuse ja -turvalisuse parimaid näiteid
  • Foto: pixabay.com
BLRT Grupp – tööohutus on tööandja ja töötaja ühine probleem
BLRT Grupi üks prioriteete on oma töötajate töötervishoidu ja tööohutust tagada. Kontserni ettevõtetes rakendatakse töötajate tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõusid, töö kohandamist töötajate võimetele ning töötajate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Eesmärk on saavutada õigete töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi toel selline töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse kontsernis süstemaatilist ennetustegevust – kavandatakse ja rakendatakse meetmeid, millega vältida või vähendada terviseriske.
Tööohutus on ettevõttes töötajate ja tööandja ühine probleem ning õigeaegne sekkumine võib päästa kellegi tervise või koguni elu. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmine on eeskätt tervise säilimise tagatis igale töötajale ja tihti ka läheduses viibivatele inimestele.
ABB kaks suuremat tehast on rakendanud lisaks eraldi tööohutusalased kuldreeglid – olulised reeglid, mida kõik töötajad on kohustatud teadma ja loomulikult ka rakendama. Samuti annavad need parema võimaluse ohutusalaste teemade teavitamiseks, näiteks milliseid kuldreegleid täites oleks saanud õnnetuse ära hoida.
Iga kuu toimub töökeskkonnas tehtud parimate praktikate jagamine – üksused teavitavad töökeskkonnas tehtud parendustest, parimatest ohuolukorda-alastest tähelepanekutest jne. Eelmisel sügisel toimus ABB-s kolmandat aastat järjest tööohutusnädal. Selle raames tehti koolitusi, seminare ja töötubasid nii tööohutuse kui töötervishoiu teemal. Ohutusnädala üritustel osales üle 400 töötaja.
AS Tallinna Vesi – tööohutuses järeleandmisi ei tehta
Tööohutus on Tallinna Vee tegevuse lahutamatu osa, milles järeleandmisi ei tehta. Näiteks on Tallinna Vees tööohutuse alaste auditite koostamisse kaasatud ka kõik ettevõtte juhid, kes igal aastal etteantud plaani alusel kindla hulga kontrolle peavad tegema. Tööõnnetuste ennetamisel peetakse väga tähtsaks pidevat suhtlust töötajatega, et saada neil võimalikult palju tagasisidet. Tähelepanekuid laekub küllaltki palju ja selle kaudu on võimalik pidevalt töökeskkonda ja -tingimusi parendada.
Tööohutuse tagamiseks ja töötajatele teema olulisuse meenutamiseks tehakse iga-aastaseid täiendjuhendamisi. Välja on töötatud tõsteseadmete juurde pandud lühijuhendid kohustuslike isikukaitsevahenditega ja kõige olulisemate ohutusnõuetega. Uuendatud on isikukaitsevahendeid nii elektritööde, kaevetööde kui käsitööriistadega töötamiseks. Tööohutuse spetsialistid kontrollivad iga päev remondi- ja ehitusobjekte ning hindavad kindlatest nõuetest kinnipidamist.
Tööõnnetuste arv Tallinna Vees on aasta-aastalt järjekindlalt vähenenud. Viimasel kahel aastal on juhtunud kaks kergemat tööõnnetust, mille puhul kaotatud tööpäevade arv ei ületanud kolme päeva.
Kõiki tööõnnetusi analüüsitakse põhjalikult ja tehakse algpõhjuste analüüs, määratakse nii korrigeerivad kui ka ennetavad tegevused. Töötajaid koolitatakse ja teavitatakse kõikidest juhtumitest. Selle eesmärk on ennetada sarnaste juhtumiste esinemist tulevikus. Tööohutuse infotahvlitel jagatakse infot juhtunud esmaabiga intsidentide ja tööõnnetuste kohta, et kõik töötajad oleksid kursis, mida on ette võetud, et taolisi õnnetusi edaspidi ei juhtuks. Analüüsitakse põhjalikult ka esmaabi vajanud intsidente ja „peaaegu juhtunud” tööõnnetusi. Masinatega seoses oli ettevõttes viimane tööõnnetus neli aastat tagasi, kui tõstetöödel ei järginud töötaja tööohutuse nõudeid ja sai seetõttu viga.
AS Toode – masinatega töötamine kaasab alati ohte
AS-is Toode üritatakse tööohutusele läheneda kollektiivselt. Seda valdkonda ei saa juhtida vaid üks inimene, tähtis on koostöö eri üksuse vahel, koostöö ettevõtte ja töötajate vahel ning usalduslik omavaheline suhtlus, kus igaüks saaks tulla ja öelda, mis tal mõttes, ning teha ettepanekuid. Ettevõte leiab, et veel ei olda kaugeltki staadiumis, kus saaks öelda, et meil on kõik hästi – töö selle nimel peab pidevalt käima ja alati on midagi, mida paremaks muuta.
Vähem tähtis ei ole ka töötajate teavitamine. Masinatega töötamine toob alati kaasa ohte ja kahjuks ei ole alati võimalik neid kõrvaldada. Iga inimene peab enda jaoks kindlasti kõik ohud ja riskid läbi mõtlema ja vähendama ka enda riskikäitumist – kasutama kõiki isikukaitsevahendeid, kui need on ette nähtud, töötama ennast säästvalt ja ohutusreegleid järgides. Kasuks ei tule mõtteviis, et minuga ei juhtu niikuinii midagi.
Kes teeb, sel juhtub. Kahjuks on AS-is Toode tulnud ette tööõnnetusi masinatega töötamisel. Ettevõte on alati üritanud nendest midagi õppida, midagi paremaks teha, olgu selleks siis mõne tööpingi täiustamine või uue koolitussüsteemi väljamõtlemine, et pingiga seotud ohud paremini kohale jõuaksid. Ollakse suheldud ka masinatootjatega, et leida optimaalseimad ohutuslahendusi. Üks, mis kindel – ohutusvaldkond on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.
CrystalSol – arendustöö kemikaalidega eeldab kõrgendatud tähelepanu ohutusele
CrystalSol on ettevõte, mis juba seitse aastat tegeleb päikesepatareide arendamisega. Esimesel aastal oli ettevõte 6-liikmeline ja uuringuid tehti Tallinna Tehnikaülikooli ruumides, kus valitses ülikooli kord ja kombed ning teadust tehti väga julgelt: ohutusest ja töökeskkonnast mõeldi ainult siis, kui mured ja probleemid olid juba käes ehk preventiivset mõtlemist oli üsna vähe. On aga oluline mõista, et töö kemikaalidega on keeruline protsess – kemikaale peab austama! Tõsisem viga võib maksta inimelu.
Üsna pea tekkis ettevõttel vajadus kolida oma ruumidesse ning isegi enne, kui neid ruume ja laborit hakati välja ehitama, otsustas ettevõtte juhatus võtta eeskuju rohkem Austria ja Saksamaa kogemusest, ning uuriti, kuidas seal on tööohutus korraldatud ja millised nõuded on laboritele seatud.
Lõpuks ehitati välja labor, kus on eraldiseisev ventilatsioon (näiteks õhuvahetus laboris oli kolm korda suurem, kui tol ajal Eestis kehtestatud norm nõudis) ja esmaklassiline kaitsevahendite varustus. Lisaks sisustati kontor ergonoomilise kontorimööbliga. Eriti suurt tähelepanu suunati valgusele – valgustus on korralikult projekteeritud, puudub räigus ja valgustatus on ühtlane.
CrystalSoli juhtkond on algusest peale valinud suuna preventiivsele strateegiale – et  ruumides oleks võimalikult turvaline tööd teha, et töötajate tervis oleks kaitstud ning töökorraldus ja tööeetika oleksid väga kõrgel tasemel. Kui proovida ühe lausega kirjeldada ettevõtte tööohutuspoliitikat, siis kõlaks see nii: oluline on küsimus, kes vastutab, mitte kes on süüdi. Töötajatele on alati rõhutatud, et nende ohutus on nende endi käes, ettevõte saab pakkuda vaid vahendeid selle tagamiseks. Juhtkond on alati toetanud tööohutuse ja töökeskkonna parendamise meetodeid ja vahendeid.
Laboris on olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid – kitlid, gaasimaskid, prillid, jalatsid jms on kõik personaalsed, samuti on olemas varu. Gaasimaskid on valitud vastavalt laboris olemasolevatele kemikaalidele ja reaktsiooni saagistele. On olemas kõik vajalik ohu neutraliseerimiseks – vahendid juhuks, kui happe või aluse pudel läheb ümber; on olemas tööstuslikud, kemikaalikindlad imurid; plahvatuskindlad gaasikapid ja põlemiskindlad kemikaalikapid; eriti mürgised kemikaalid on luku taga ja nendele pääsevad ligi vaid teatud töötajad.
Kuna tegemist on innovaatilist tehnoloogiat arendava ettevõtega, põhineb osa igapäevatööst kirjandusest ja varasemast praktikast saadud teadmistel, kuid suur osa protsessidest ja eksperimentidest on uudsed ja neid pole keegi varem teinud. Kõige põnevam osa on see, et keegi täpselt ei tea, kuidas need protsessid ja reaktsioonid käivad ja kas peale oodatava tulemuse on veel midagi oodata. Ka siin mängib rolli n-ö liigselt preventiivne tööohutuspoliitika, mis on igati õigustatud uute tehnoloogiate väljatöötamisel.
Selleks, et tagada tööliste turvalisust, on kõikidele protsessidele ja toimingutele kirjutatud täpsed juhendid: alustades redeli ja gaasimaski kasutamisest kuni mitmekiloste kõrgetemperatuursete pooljuhtpulbri sünteeside tegemiseni. Seadmetele on olemas kasutusõpetused, kõik kemikaalid on sildistatud ja arvestust peetakse vähemalt grammi täpsusega. Kemikaalide jäätmed kogutakse regulaarselt ja reeglipäraselt ning utiliseeritakse vastavalt seadusele. Kaks korda kuus on firmasisene ettekanne kemikaalide ohutusest (mida esitavad rotatsiooni korras kõik ettevõtte töötajad), kus käsitletakse ohutuskaardil toodud teavet ning internetist saadud lisainformatsiooni.
Selleks, et leevendada psühhosotsiaalseid riske ja vähendada tööstressi, toetab ettevõte ka regulaarseid tööväliseid üritusi, näiteks lauamänguõhtuid koos pitsaga, sünnipäevade ja aastapäevade tähistamisi ning isegi sušiõhtuid, rääkimata spontaansetest kokkusaamistest ja iga-aastastest suvepäevadest.
AS Wendre – juhendamisest ei pruugi alati piisata
Tööohutus on Wendre tegevuse üks lahutamatu osa, milles ei tehta järeleandmisi. Ohutu töökeskkonna loomine on olnud pikk ja järjepidev protsess. Peamisteks alustaladeks ohutu töökeskkonna loomisel on olnud töötajate juhendamine, väljaõpe, töövahendite ohutuse tagamine ning järjepidev sisekontroll töökeskkonna üle. Töökeskkonna sisekontrolle korraldatakse vähemalt kord kvartalis igas tootmisüksuses ja selles osalevad nii tööandjate kui ka töötajate esindajad. Sisekontrolli eesmärk on tuua välja nõrku kohti töötervishoiu ja tööohutuse vallas.
Siiski on Wendres juhtunud tööõnnetusi, mis on olnud õppetunniks ja mille tõttu ollakse suudetud oma tööohutust veelgi parendada. Üks õppetunde on olnud raske tööõnnetus rullpakkimisseadmega, mida kasutatakse tekkide ja patjade pakkimisel. Õnnetusse sattunud töötajale oli varem tehtud nõuetekohane juhendamine, mis hõlmas ka vastava seadme ohutusjuhendit, kuid õnnetust ei suutnud see ära hoida. Seetõttu muudeti töövahendil jalglülitus kahe-käe-režiimi vastu, mis aitab vältida käte sattumist ohutsooni. Õnnetusest õppis ettevõte seda, et töötaja hoiatamine ohtude eest pole piisav tervisekahjustuste vältimiseks, vaid töövahendi ohutuse tagamise alustalaks on tehniliste meetmete (piirded, katted, ohutusseadised) rakendamine.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele