Tööinspektsioon: ohutu töötamine ehitusplatsidel nõuab suuremat tähelepanu

ehitusplats

Tööinspektsioon kontrollis 66 ehitusplatsi üle Eesti. Inspektorid tuvastasid 130 rikkumist, neist viiel puhul algatati väärteomenetlus. Vaid neljal ehitusplatsil ei avastatud ühtegi puudust.

Tööinspektsioon tegi aprillis etteteatamata sihtkontrolli ehitusplatsidel. Kontrolli käigus pöörati enim tähelepanu kõrgustest kukkumise vältimisele ehitusel.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on olukord ehitusplatsidel muutunud iga aastaga küll paremaks, ent ohutus pole ikka veel saanud töö loomulikuks osaks. „Kõrgelt kukkumised on ehituses ühed sagedasemad ja valdavalt väga raskete või isegi surmavate tagajärgedega,” ütles ta. „Paraku nägime aga ka seekord, et mitmel ehitusplatsil võeti endiselt arutult riske ning üritati proovida, kas füüsikaseadused kehtivad. Sageli puuduvad ohutuspiirded või ei kasutata kukkumiskaitsevahendeid. Parklasse autosse jäetud turvarakmetest ja -köitest pole mingit kasu maja katusel töötades,” nentis Oja.

Tööinspektsioon paneb südamele, et ehitusplatsil tööohutuse ja töötervishoiu eest vastutavad koordinaatorid peavad oluliselt rohkem jälgima ohutusnõuete täitmist. Näiteks tuleb ohuala piirata, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud, ning ehitustöölised ja kõik ehitusobjektil viibivad isikud peavad kasutama isikukaitsevahendeid. Kõrguses töötades peab olema alati kasutatud kukkumiskaitsevahendeid. Meeles tuleb pidada ka seda, et redel on üles-alla liikumiseks, mitte sellel töötamiseks.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti ehitusplatse Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Eelmisel aastal toimus ehitussektoris 407 tööõnnetust. Raske tervisekahjustusega lõppes neist 105 ja kaheksa inimest kaotas ehitusplatsil elu.

Allikas: Tööinspektsioon

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused