14. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töö autori Annu Haapakangase hinnangul on keeruline saavutada head töökeskkonda, kui ruumis ei ole peitehäält. Peitehääl on kõlaritest tulev tasane ja märkamatu sumin. Ainult isolatsioonimaterjalist ei piisa, et kõne eristuvust vähendada.

 „Peitehääl mõjutab seda, millisel distantsil saab rääkija kõnest aru. Avatud kontorites peaks püüdma luua sellised tingimused, et ka lähedal võib rääkida, ilma et kogu kontor kuuleks iga sõna. Nii toetatakse koostöö ja töörahu eeldusi,” ütleb Haapakangas. Uuringutulemused näitavad, et just kõnehääled vähendavad rahulolu töökeskkonnaga, tekitavad soodumust stressile ja kasvatavad tunnetatavat töökoormust. Kõnehääled lisavad ka vigu keskendumist nõudvates ülesannetes. „Tulemused viitavad, et akustilistest probleemidest võib tekkida märkimisväärselt suuremat kahju kui pelgalt rahulolematus tööruumidega,” selgitab töö autor. Lahenduseks pakutakse uuringus terviklikku akustilist planeeringut, mis hõlmab vaheseinu, isolatsioonimaterjale ja peitehäält. Avatud kontorite akustilistes tingimustes on suured erinevused. Kõnealuse uuringu parimas kontoris kannatas müra tõttu alla 10% töötajatest ja halvim näitaja oli üle 70%. Ruumide akustiline teostus on üks selliseid erinevusi selgitav tegur, nii et sellesse tasub panustada. Kõiki hääli pole võimalik elimineerida, seetõttu on vajadus ka vaiksete töökohtade järele. „Vaiksete tööruumide võimaldamine vähendab müra tekitatud häirimist ja teisi selle negatiivseid mõjusid. Vaikseid ruume peaks olema piisavalt ja nendes töötamine peaks olema lihtne,” ütleb Haapakangas.

Allikas: Tööheaolu.ee