Uuring: avatud kontori melu tekitab stressi ja vigu töös

mura

Turu ülikoolis kaitstud doktoritöö uuring näitab, et mida selgemini eristub inimese kõne, seda häirivam tundub töötajatele töökeskkonna mürataust.

Töö autori Annu Haapakangase hinnangul on keeruline saavutada head töökeskkonda, kui ruumis ei ole peitehäält. Peitehääl on kõlaritest tulev tasane ja märkamatu sumin. Ainult isolatsioonimaterjalist ei piisa, et kõne eristuvust vähendada.
 
„Peitehääl mõjutab seda, millisel distantsil saab rääkija kõnest aru. Avatud kontorites peaks püüdma luua sellised tingimused, et ka lähedal võib rääkida, ilma et kogu kontor kuuleks iga sõna. Nii toetatakse koostöö ja töörahu eeldusi,” ütleb Haapakangas.
 
Uuringutulemused näitavad, et just kõnehääled vähendavad rahulolu töökeskkonnaga, tekitavad soodumust stressile ja kasvatavad tunnetatavat töökoormust. Kõnehääled lisavad ka vigu keskendumist nõudvates ülesannetes. „Tulemused viitavad, et akustilistest probleemidest võib tekkida märkimisväärselt suuremat kahju kui pelgalt rahulolematus tööruumidega,” selgitab töö autor.
 
Lahenduseks pakutakse uuringus terviklikku akustilist planeeringut, mis hõlmab vaheseinu, isolatsioonimaterjale ja peitehäält.
 
Avatud kontorite akustilistes tingimustes on suured erinevused. Kõnealuse uuringu parimas kontoris kannatas müra tõttu alla 10% töötajatest ja halvim näitaja oli üle 70%. Ruumide akustiline teostus on üks selliseid erinevusi selgitav tegur, nii et sellesse tasub panustada.
 
Kõiki hääli pole võimalik elimineerida, seetõttu on vajadus ka vaiksete töökohtade järele. „Vaiksete tööruumide võimaldamine vähendab müra tekitatud häirimist ja teisi selle negatiivseid mõjusid. Vaikseid ruume peaks olema piisavalt ja nendes töötamine peaks olema lihtne,” ütleb Haapakangas.

Allikas: Tööheaolu.ee

Osale arutelus

  • Tööheaolu.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused