Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

oppimine

Kui siiani oleme tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt töötutele, siis alates maist toetame teadmiste ja oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ka ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba täna kiita. Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.

Pidev teadmiste ja oskuste täiendamine on kujunemas töö lahutamatuks osaks. Uued tehnoloogiad ja majandusharud, nagu ka nendega kaasnev tööelu muutumine, seavad töötajatele uusi nõudmisi. Teadmised ja oskused või nende puudumine mõjutab üha enam inimeste töötamise võimalusi, sissetulekuid ja toimetulekut. Mida kõrgem haridustase, seda suurem töine sissetulek, kinnitavad arvukad rahvusvahelised uuringud. See leidis kinnitust ka haridus- ja teadusministeeriumi 2016. aastal tehtud analüüsis, kus vaadeldi kutse- ja kõrghariduse omandanute sissetulekuid. Selgus, et kõrgharitud inimesed teenivad keskharitutest ligi 50% enam. Kutsehariduse ja üldharidusega inimeste sissetulekutes olulist vahet ei täheldatud, küll mõjutas järgneva haridustaseme olemasolu seda, kas inimesel üldse õnnestus tööd leida. Selle taustal teame, et suur osa (29% 2016 a.) Eesti tööjõust on täna kas põhi- või üldkeskharidusega ega oma erialast kutse- või kõrgharidust.

Mida ja kellele pakume?
Uute teenustega toetame teadmiste ja oskuste omandamist kasvava tööjõuvajadusega ametitelekus juba täna töötajaid napib. See aitab nendes valdkondades leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, suunata inimesi lisaväärtuslikumale tööle ja innustada ettevõtteid tootlikkust kasvatama. Sel aastal on toetatavateks valdkondadeks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö, metalli- ja masinatööstuse, keemia- ja plastitööstuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnad. Erialade valik põhineb OSKA analüüsidel, mis käsitlevad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul.

Töötajatele pakume teadmiste ja oskuste arendamiseks ning kvalifikatsiooni tõstmiseks kaht uut võimalust. Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud töötajatele, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem töö kaotamise risk või kes peavad tervise tõttu ametit vahetama. Valida saab 40 haridusasutuse ja 175 erineva pikkusega kutse-, kõrg- või rakenduskõrghariduse õppekava vahel. Näiteks on võimalik asuda bakalaureuseõppesse omandama rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia või tootedisaini eriala või kutseõppesse palkmajaehitaja, laevaelektriku või hooldustöötaja eriala.

Täiendusõpe koolituskaardiga on suunatud eelkõige madalama sissetulekuga töötajatele (kuni 1,7-kordne alampalk), kellel puudub erialane haridus, töötamiseks vajalik eesti keele oskus või kes on üle 50 aasta vanad. Koolituskaarti saavad kasutada ka töötajad, kelle õppimisvajadus on seotud tervisega. Lisaks kasvuvaldkondadele on töötajatel koolituskaardiga võimalik täiendada eesti keele ja infotehnoloogia oskusi.

Tööandja saab koolitustoetust uute töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondadesse ja muutustega kohanemiseks. Koolitada saab näiteks töötajaid, keda värvatakse juba eespool nimetatud IKT sektorisse, kus OSKA hinnangul on konkurentsivõime säilitamiseks aastaks 2020 vaja tänasega võrreldes 1,5 korda rohkem spetsialiste, sealhulgas peaks programmeerijate arv kasvama 61%.

Muutustega kohanemise all on mõeldud olukordi, kus tööandja peab koolitama olemasolevaid töötajaid seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise, näiteks uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega. Sageli ei ole tööandjatel, eriti mikro- ja väikeettevõtetel, töötajate süsteemseks arendamiseks piisavalt vahendeid. Seetõttu võib ootamatu muudatus või konkurentsis püsimiseks vältimatu arenguvajadus tähendada, et ettevõte ei ole võimeline oma tegevust jätkama. Töötajale tähendab see omakorda töö kaotust. Koolitustoetus panustab seega ühelt poolt ettevõtete jätkusuutlikkusse, teiselt poolt töötajatesse, kes säilitavad töö ning peaks tänu uutele oskustele parandama oma sissetulekuid ja üldisi väljavaateid tööturul.

Tööandjaid toetame mahukamate koolituste puhul, millega kaasnevad tavapärasest suuremad lisakulud.

Kõigist võimalustest ja täpsematest tingimustest saab ülevaate töötukassa kodulehelt. Esimese kuu kogemus näitab, et valmisolek ja vajadus juurde õppida on olemas. Huvi tööandja koolitustoetuse vastu on tundnud paljud tööandjad, taotluse esitamiseni on jõudnud neist neli, kelle koolitusvajadus on seotud muudatustega ettevõtte majandustegevuses. Koolitusplaani on töötukassa tänaseks kokku leppinud ligi saja inimesega. Suurem osa neist soovib oskusi täiendada koolituskaardiga, tasemeõppe toetuse taotluse on esitanud 12 inimest.

Koolituskaardi koolitusest on seni kõige populaarsemaks osutunud eesti keele õpe ja arvutikoolitus. Näiteks soovib eesti keelt õppida Narva hotelli toateenija, kellele teeb muret, et tema eesti keele oskus ei ole piisav senisel töökohal jätkamiseks. Samuti loodab ta, et parem keeleoskus suurendab tema võimalusi leida uut tööd. Tasemeõppes on toetust taotletud sotsiaaltöö ja IT valdkonda õppima asumiseks, valitud erialade seas on aga näiteks ka mesiniku ja laevajuhi õpe.

Esimeste taotlustega on ilmnenud suurem ümberõppevajadus inimestel, kes tervise tõttu ei saa jätkata senisel töökohal töötamist. Näiteks soovib uut eriala omandada Tartumaa naine, kes ei suuda tervise tõttu enam sooritada füüsilisi katseid, mis tema praegusel töökohal on kohustuslikud. Seetõttu otsib ta uut tegevusvaldkonda, mis sobiks tema isikuomadustega, kuid kus poleks koormust seljale ja suurt füüsilist pingutust.

Allikas: sotsiaalministeeriumi ajaveeb

Osale arutelus

  • Annika Sepp, sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused

APL otsib HR- JA VÄRBAMISSPETSIALISTI

Manpower OÜ

29. august 2017