Juht, milline vedur sa oled?

rong

Kui vaadata ettevõtet kui rongikompaniid, võib tõesti tõmmata paralleele juhtide ja vedurite vahel. On ju juhid need, kellel on silme ees eesmärk ja tähtajad ning nende ülesanne on hoolitseda selle eest, et kõik vagunid neile usinalt järgneksid ja kaup saaks korrektselt tellijani viidud.

Milliseid vedureid sa tead? Vedureid on väga erinevaid – mõni töötab aeglaselt auruga ja veab vaevu-vaevu paari vagunit enda järel, teine veab nii suure hooga ja lennukalt, et lausa vihiseb sadu kilomeetreid tunnis ja tema sabas tuleb sama hooga järele kümmekond vagunit. Mõni vedur suudab aga vedada kümneid ja kümneid vaguneid, mis on täidetud raske lastiga. Ta ei tee seda küll väga kiiresti ja tormakalt, aga kogu kupatus liigub stabiilselt samas suunas ja täidab oma eesmärki.

Veduri valiku tingivad üldiselt marsruut, graafik ja eesmärk ning ka see, millist vedurit keskkond ja vagunid võimaldavad kasutada.

Juhid on paljus sarnased veduritega. Mõni juht vedib lihtsalt paari vagunit järel. Koolituspraktikas Eesti ettevõtete juhtidega suheldes oleme näinud hulgaliselt juhte, kes kahjuks ei tea ega soovigi selgelt määratleda, mis suunas nende veerem liikuma peaks, ning kui mõni vagun nende selja taga liiga kõva lärmi teeb ja juhist mööda tahab tormata, haagib juht selle vaguni lahti ja võtab tööturult järgmise kulgeja.

On ka juhte, kes panevad vagunitele ilma hoolduspeatusteta peale sellise tambi, et need lagunevad, väsivad, krigisevad ja vilisevad. Pärast seda kui vagun on lagunenud, viskavad nad selle lihtsalt südamevaluta romulasse, et las keegi võtab sealt veel varuosi, kui soovib, mina võtan uue! Teisalt on ka palju vaguneid, kes otsivad sellise tempo juures endale peatselt ise uue marsruudi, mille jooksul jääb aega ka kaunist loodust nautida.

Samas leidub kahtlemata ka selliseid vaguneid, kes pühenduvad tööle sedavõrd suure hooga, et unustavad isegi need reisijad, kelle jaoks nad seda tööd teevad. Olen näinud inimesi (vaguneid), kes töötavad nii suure innuga, et mängitakse maha nii oma pere, noorus, tervis ning vaimsed kui ka muud põhiväärtused. On juhtunud, et kõike seda tehakse lihtsalt seepärast, et vedurile meeldida.

Arvan, et see on liiga kallis hind, mida mõni töötaja või ka juht on valmis rongikompaniile maksma. Sellisel juhul võiks nii juht kui ka töötaja küsida lihtsa küsimuse: miks ma seda teen?

Juht võiks endalt küsida, ega ta ole vedur, mis proovib vedada vaguneid neile püüdmatus kiiruses. Ja vagunid peaksid mõtlema, kas neil on mõtet tappa ennast ülejõu käiva tempoga, mida ei toeta ei tema tehniline ega emotsionaalne pagas. Kas ma olen vagun auru-, elektri- või diiselrongile?

Juhi jaoks on raske hetk see, kui on vaja otsustada, kas see või teine vagun on etteantud tempoks sobiv. Kas suudab tempoga sammu pidada? Mida võimsam juht, seda rohkem suudab ta raskestiliikuvaid vaguneid kaasa tõmmata. Mingil hetkel lõppeb aga iga juhi soov ja jaks seda teha. Siis on kasulik nii juhile kui ka alluvale teha meeldiv peatus vahejaamas ja loovutada vagun pidulikult tööturule, et see leiaks endale sobivama tempo ja tööstiili.

Mida aga teha siis, kui vagun soovib vedurist mööduda? Mida juht siis teeb? Mida teha, kui vagun annab mõista, et kogu rong liigub vales suunas? Kui kaua oodata, enne kui vagun lahti haakida?

Kui juhile on antud volitused rongi juhtida, peaks ta seda ka oma parimate oskuste ja vahetegemisvõime piires tegema. Juhile on ju antud graafik ja eesmärgid ning enne kui tark juht töö vastu võtab, hindab ta seda graafikut, oma oskuseid ja võimeid. Pärast otsust kaup kohale viia, on juba tema see, kes ruulib (juhib). Ja juhtigu julgelt. Kui tema rongi ei juhi, kes siis veel?

Kui oskuseid ja motivatsiooni inimestega töötades ei leia, peab juht ennast ise hooldama mõnes hooldusjaamas. Igal juhul ei ole vagunitel endil juhtimiseks ei kütust ega mootorit, mida kasutada. Kui aga vagunitele on hoog sisse tõmmatud, siis võib küll tunduda, et võiks ka ilma vedurita hakkama saada, ent tegelikult pole see võimalik. Selleks peab muutuma ise veduriks ja ühel rongil on kasutuses korraga ainult üks vedur.

Kui uus vedur alustab tööd uue meeskonnaga, nõuab see kindlasti aega kohanemiseks. Kohanemine ei tähenda aga seda, et jagatakse rolle. Rollid on jagatud töölepingutega. Küll on aga vaja timmida tempot, kiirenduste kiirust, vagunite koormatust ja vagunite hooldusgraafikut.

Rongiga on mõnus sõita, kui püsib meeles, kuhu sõidetakse ja miks seda tehakse. Mõnikord on tark ja kasulik võtta aeg maha ja vaadata graafik üle ning hinnata kokku kahjud, mida tekitatakse, ja kasu, mida saadakse. Tark juht suudab neid asju arvesse võtta ning säilitada tasakaalu, rõõmu ja rahulolutunde elus, et rõõmsalt vilet lastes edasi sõita.

Osale arutelus

  • Eero Palm, arendusfirma Trendline juht

Toetajad

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Valdkonna töökuulutused