Kvoot on täis. Kuidas edasi?

Mida nüüd teha? Kas häid spetsialiste ei saagi enam tööle võtta? Tõsi, kvoodi täitumine on problemaatiline mitmes valdkonnas, kuid on ka hulk välisspetsialiste, keda ei arvutata sisserändekvoodi alla ja kes saavad jätkuvalt Eesti elamisluba taotleda. Lisaks on mõni alternatiivne viis, kuidas ettevõtted saavad välisspetsialiste Eestisse tööle võtta.

Kes saavad jätkuvalt Eestisse tööle tulla?

Esmalt, Eestisse saavad tööle tulla kõik Euroopa Liidu kodanikud, sest neid ei arvestata kvoodi alla. Riikidest on kvoodi alt väljas veel Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Täispikk nimekiri kõigist, keda ei arvestata piirarvu täitmise sisse, on allpool. Tööga seotult on olulisemad erandid Eestis õppivad kolmandate riikide kodanikud (seehulgas ka need, kes just ülikooli lõpetasid), spetsialistid iduettevõttes töötamiseks ning spetsialistid, kes täidavad info-ja kommunikatsioonitehnoloogia erialast ametikohta.

Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata järgmisi isikuid:

eestlane;Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde;välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks;välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki;Ameerika Ühendriikide kodanik;Jaapani kodanik;välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;välismaalane, kellele on antud elamisluba käesoleva paragrahvi punktis 2 või 3 nimetatud alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.

Allikas: Välismaalaste seadus, § 115

Mida teha, kui ametikoht ei sobitu nendesse kategooriatesse??

Teema on kindlasti oluline ja ministeeriumid arutavad jätkuvalt, mida olukorra lahendamiseks teha. Senikaua aga, kuni lahendusi veel ellu viidud pole, on tööandjatel võimalus registreerida välismaalasi tööle lühiajalise töötajana. Välismaalane saab Eestis lühiajaliselt töötada kuni 270 päeva (ehk 9 kuud), kui ta viibib Eestis seaduslikel alustel (näiteks viisa või viisavabaduse abil sõltuvalt välismaalase päritolust) ning töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

Mida teha, et värvata välisspetsialisti?

Kui Eestist sobiva spetsialisti leidmine ei ole õnnestunud, siis igal juhul on välismaalt värbamine hea alternatiiv – töö peab ju tehtud saama. Kui välisvärbamine on plaanis, tasub külastada ka Work In Estonia veebilehte, kus saab tasuta avaldada oma ingliskeelseid töökuulutusi ja lisaks sellele on tööandjatele tasuta allalaadimiseks ingliskeelsed dokumendipõhjad (nt tööleping), veeb sisaldab ka rohkelt infot nii välisvärbamise kui ka selle kohta, mida Eestisse tulev välisspetsialist võiks Eesti kohta teada tahta. Tutvu lähemalt Eesti ettevõtetele mõeldud tasuta teenustega siin.

Autor: Kaisa-Triin Karu, Work in Estonia