Hästi hoitud saladus tuli välja

vordne

Ebavõrdne palk võrdse töö eest jääbki püsima, kuni tegelikud palganumbrid on hästi hoitud saladus, kirjutab Äripäev oma tänases juhtkirjas.

Avalikkuse survel avalikustas BBC oma tuntumate tegijate palganumbrid ja sealt selgus, et vaid kolmandik üle 150 000 naela teenivatest staaridest olid naised. Briti ringhäälingu lubadus ebavõrdsus aastaks 2020 ära lahendada naisi ei rahuldanud ja nüüd on plaanis ette võtta kohtutee.

BBC tippsaatejuhtide palkade avalikustamine näitaks kahte asja: esiteks, et naised saavad samasuguse töö eest vähem palka kui mehed, ja teiseks, et palkade avalikustamine joonistab soolise lõhe neoonkirjas välja ja aitab kaasa ka selle lahendamisele.

Telestaaridel on mõju

Selliseid mõjukaid silmade avanemise hetki kuluks ära ka Eestis, kus keskmine palgalõhe laiutab Euroopa mõõtkava järgi eriti suurelt. Äripäev on järjepidevalt soovitanud Eestis inimeste maksustatud sissetuleku avalikustada. Kui sellele annaks hoogu Briti telestaaride sarnane mõjukas nõudjate grupp, oleks teema häälekalt avatud.

Eestis esitati eelmisel aastal võrdõigusvolinikule üle kolmesaja kaebuse, neist valdav osa puudutas tööelu ja ülekaalukas osa just soolist diskrimineerimist. Palgalõhe teemal oli rohkem pöördujaid avalikust sektorist, mis ongi loogiline – kui palgad on avalikud, siis on need ka võrreldavad. Siinmail on aga juhtumid olnud igaühe isiklik võitlus.

Kui kuhugipoole eeskuju otsides vaadata, siis on need Põhjamaad, kus palgaerinevus on sugude vahel kõige väiksem – Island, Soome, Norra, Rootsi. Aga ka need riigid pole tulemusega rahul. Palgalõhet ei peaks üldse olema, leiab Rootsi võrdõiguslikkuse minister Åsa Regnér.

Rootsi valitsus usub, et feminism on majandusliku ja sotsiaalse muutuse mootor. Ja asi ei ole ainult palkades. Kunagi vastu võetud otsused, mis on sündimust suurendanud ja taganud võrdse tööhõive, puudutasid ka laste ja eakate hooldust ning vanemapuhkuse jaotamist ema ja isa vahel.

Pika soolise võrdõiguslikkuse edendamise traditsiooniga riigile on feministlik valitsus tee loomulik jätk, kui see ka kõrvaltvaatajatele ekstreemne tundub. Kuigi mida seal ekstreemset, sõnades pole ju Eestiski keegi selle vastu, et naised ja mehed saaks võrdse töö eest võrdset palka. Kõhutunde järgi ütleksid paljude ettevõtete juhid, et neil see nii ka on, kuni välk kuskilt sisse lööb ja laseb pilti teistpidi paista.

Kui keegi tahab lõhet ravima tormata kohe kvootide ja kontrollidega, siis ka nii saab toimida. Seadis Rootsigi 1993. aastal poliitikas sisse naiste kvoodi ja tulemused olid üllatavad. Naiste osakaalu suurenemise kõrval paranes ka meeste oskuste tase, kes pidid positsiooni pärast rohkem pingutama.

Kasutamata võimalus

Siin ja praegu siiski teeks panuse pigem positiivsele poolele. Tuletame meelde, et praegu valivad töötajad töökohti, mitte vastupidi. Avatud ja õiglase ettevõtte maine tõmbab häid töötajaid ligi ja selge läbipaistev palgatrepp jätab hea mulje.

Ahvatleda saab aga ka teiste asjadega. Tehes töötajale võimalikuks tööd isikliku eluga paremini kombineerida, võib samuti poolehoidu võita. Naised ei ole tööle kandideerides sul juhul mitte potentsiaalne probleem, vaid pigem n-ö avastamata võimalus. Kui riigi poolt tuleb siia juurde paindlikum emapuhkuse variant, siis on olukorraga rahul olevaid pooli mitu.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused