26. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalmeedia eelis teiste värbamiskanalite ees on kindlasti see, et aitab „püüda” nii passiivseid kui ka aktiivseid kandidaate, kes kõik parasjagu sotsiaameedias on. Värbamissõnumite edastamiseks on siin aga hulgaliselt võimalusi, mida teised kanalid ei toeta, alates töökuulutuse avaldamisest, selle jagamisest töötajate ja oma lehe jälgijate kaudu ning lõpetades tasulise promotsiooni lisamisega, mis aitab jõuda väga suure hulga inimesteni. Lisaks on sotsiaalmeedia kanaliks, mis aitab edukalt edastada ka tööandja brändi sõnumeid ettevõttest väljapoole, kuvades erinevaid lugusid ettevõtte töötajate tegemistest, töökeskkonnast, saavutustest jpm.

Ja siinkohal tulebki mängi üks põnev vidin nagu #-märk ehk häštäg (muuseas sai see Eestis valitud aasta kolesõnaks), mis annab võimaluse teatud sõnumeid ja sõnu märgistades koondada kokku info sotsiaalmeedia eri platvormidel. Kõige enam on see levinud ehk Twitteris, aga saab edukalt kasutada ka Facebookis, LinkedInis või Instagramis.

Hiljuti – või olgem siis täpsed, paari kuu eest – hakkasin märkama oma Omnivas töötavate tuttavate postitustel ühesugust käekirja: tööalaseid pilte ja tegevusi postitades tuli kõigil nagu ühest suust juurde #workatomniva. Hing ei andnud rahu, otsingud algasid ja kiiresti viisid need mind Omniva kommunikatsioonijuhi Kaja Sepani, kes oli lahkelt valmis kampaania taustainfot jagama:

„Alustasime #workatomniva kasutamisega tänavu veebruari lõpus, sidudes selle kõigepealt hea teeninduse kuuga. Kutsusime inimesi üles minema märtsis töövarjuks (meil on selline tore traditsioon, nagu paljudes teisteski ettevõtetes), aga tänavu lisasime uue asjana üleskutse jagada oma töövarjumuljeid sotsiaalmeedias ning lisada juurde #workatomniva. Kommunikatsioon algas tavapärastest kanalitest: uudis siseveebis ja info levitamine juhtide kaudu. Lisaks on meil sisekommunikatsioonikanalina kasutusel meiliga saadetav Nädalakiri (läheb kõikidele töötajatele Eestis, Lätis ja Leedus) – ka see on meil üks viimase aasta uuendustest ja on väga hästi töötanud.

Kuna ma kommunikatsioonis usun kõigist moodsast tehnoloogiast hoolimata sellesse, et soe õhk on parim infokandja ning inimestega tuleb kirjade saatmise kõrval ka isiklikult rääkida, hakkasin ka evangelistiks ja käisin riburadapidi tiimides inimestele sotsiaalmeedia kasutamise kohta innustavaid kõnesid pidamas. Juhtide seas on #workatomniva väga kasutatav, kuni CEO-ni välja. Ja on arvukalt aktiviste ka mujal üle Eesti, ka Lätis ja Leedus. Aga kindlasti tahan oma evangelistitööd jätkata ja seda hulka suurendada.

Kuidas töötajad vastu on võtnud? Minu isiklik tähetund ja õnnehetk saabus, kui sportlikud kolleegid (Omniva on aastaid saanud ka Eesti sportlikuima ettevõtte tiitlit) võtsid sporditegemiste juures spontaanselt kasutusele #sportatomniva ja kuna ma ise otsin praegu oma tiimi uut sisekommunikatsiooni juhti, siis vähemalt kaks kandidaati, kellega olen vestelnud, on seda hashtag’i positiivselt ära maininud. Kommunikatsiooniinimesed on muidugi ka eriti tähelepanelik sihtgrupp, aga no midagi see siiski näitab, et märgatakse.”

10 mõtet häštägi-värbamiskampaania loomisel

1) kui värbad sotsiaalmeedias, siis lisa oma töökuulutusele või tööandja brändi kommunikatsiooni postitustele alati ka vastav häštäg: nii jõuad ka nende potentsiaalsete kandidaatideni, kes sinu ettevõtte sotsiaalmeedia lehe fännid veel ei ole;

2) häštäg aitab sõnumit edastada kiiremini ja soodsamalt (sest see ei maksa midagi) kui muud meediavormid;

3) ühtselt kokkulepitud ja hästi kommunikeeritud häštäg aitab muuta ettevõtte töötajad tööandja (brändi) saadikuks ja olgem ausad, inimesed usaldavad sõbralt saadavat infot ikka rohkem;

4) häštägi kampaania kasutamine näitab kandidaatidele, et ettevõte on kaasaegne ja jälgib trende (häštäg ise on suhteliselt noor mõiste, mis lisati Oxfordi sõnaraamatusse alles 2014. aastal, kuigi kasutusel oli see muidugi juba aastaid varem);

5) kampaania loomine annab hea võimaluse kommunikeerida erinevaid tegevusi (nt töökuulutusi, töötajate osalemist üritustel, sponsorlust jne);

6) häšhtäg tuleb panna vahetult sõna/sõnumi ette ja kui sõnum koosneb mitmest sõnast, siis tuleb kõik sõnad kokku kirjutada – vastasel juhul on see lihtsalt mingi märk sinu sõnumis ega täida eesmärki;

7) kampaania loomisel tuleks kokku leppida sõnum, mida kasutama hakatakse (nagu #workatomniva);

8) ära kasuta liiga palju häšhtäge – see risustab pilti ja sõnumit (mõte lihtsalt kaob ära), paar-kolm häštägi postituse kohta on täitsa piisav;

9) väldi keerulisi ja raskelt loetavalt häšhtäge. Eestisisese kampaania puhul on mõistlik eestikeelne sõnum kokku leppida, rahvusvahelise puhul soovitan aga vältida täpitähti ja kasutada ingliskeelset sõnumit;

10) sõnum võib olla slogan aga ka lihtsalt ettevõtte nimi, värvatav ametikoht, kampaania pealkiri vmt (nt #internswanted – MasterCardi värbamiskampaania aastast 2013).

Head häštägitamist!

Allikas: Helo Tamme blogi

Autor: Helo Tamme, ISS-i Baltikumi personalijuht