Tootmisjuht, kes tegeleb ka personalitööga

stenseene
Digitrüki tootmisjuht Sten Seene

Pikalt trükikoda Printcenter juhtinud Sten Seene tegi tööelus pöörde ja juhib nüüd eelmisest ettevõttest väiksema trükikoja Digitrükk OÜ tootmist. Intervjuust Tööstusuudistele koorus välja ka üht-teist personalitööd puudutavat.

Sten Seene sõnul sai kolme ja poole aastaga Printcenteris palju korda saadetud. Ettevõttel oli julge investeerimiskava, ehitati uusi hooneid, pandi tööle uusi masinaid ja väljakutseid jagus ka eksportturgudel. „Kuid süda ütles, et tahaks midagi uut. Tunnetasin, et minu aeg hakkas seal ümber saama ja ettevõttel oleks parem, kui tekitaksin ruumi uutele tulijatele ja ideedele,” mõtiskleb Seene. „Loodan, et seal töötatud ajaga andsin ettevõttele palju ning ettevõtte arenguks ja kasvuks on loodud vajalikud eeltingimused.”

Alates maist on Seene Digitrükk OÜ tootmisjuht, kuid veel enne järgmisse trükikotta minekut jõudis kaaluda ka sektorivahetust, sest tundis, et trükitööstuse ärimudel justkui ei toimi enam nii, nagu see strateegilisteks muutusteks ning sektori jätkusuutlikkuse ja kasvu tagamiseks vajalik on. „Digitrükiga lähemalt suhtlema asudes sai selgeks, et trükisektoris on endiselt väga uudse ärimudeliga ning jõulise strateegilise visiooniga ettevõtteid. See meeldis mulle ning soov sektorit vahetada kadus,” põhjendab ta.

Esialgne plaan näeb ette areneda kolme aastaga n-ö trüki- ja tootmisagentuuriks, kus kliendile pakutakse vajadusel terviklahendus ja lisaks enda võimekusele koostööpartnerite lahendusi. Et seda eesmärki täita, tuleb ettevõttel kolida, täiendada oma masinaparki ja värvata ka uusi töötajaid. „Töötajate arv kasvab veelgi. Tootmise poolele on plaanis neli inimest juurde võtta ning müügi ja projektijuhimise poolele paar inimest. Kolme aasta lõpuks peaks töötajaid olema 25–30. Samas on oluline, et tegevusi tehtaks otstarbekalt ja kõik parendused täidaks oma eesmärki. On äärmiselt oluline, et inimressurss oleks hästi rakendatud ja ebavajalikud tegevused likvideeritud,” kirjeldab tootmisjuht.

Kas inimesi on raske leida?

Digitrüki puhul ma seda ei karda. Meil on väga hea meeskonna vaimsus, panustame töötajate heaolusse palju ning palgatase on kõrgem kui Eesti trükikodades keskmiselt. Uute töötajate valimisel on minu jaoks määraval kohal inimese isikuomadused ning väärtused. Minu jaoks ei loe niipalju kogemus – pigem on oluline, et inimene sulanduks keskkonda ja oleks multifunktsionaalne ning jagaks samu väärtushinnanguid.

Juhtivtöötajana oled ilmselt palju töövestlusi läbi viinud. Mida töövestlustel jälgid?

Töövestlustel on vaja väga palju tunnetada teist vestluspoolt ning püüda mõtestada laiemalt lahti kandidaadi vastused. Samuti hindan osades teemades oma kõhutunnet. Püüan alati mõista kas inimese CV on kooskõlas tema oskuste ja vajaliku tasemega. Sellest saab kõige paremini aru suunatud küsimuste abil. Näiteks kui otsin inimest tootmisesse, siis küsin tootmisspetsiifikast lähtudes ka küsimusi. Eestis on tekkinud tõsine tootmisspetsialistide puudus. Juba eelnevates ettevõtetes oli näha, et kui müügiosakonda ja osakonna juhi tasemele oli inimest võimalik kergemini leida, siis head ning korrektset tootmisspetsialisti on palju keerulisem leida.

Kuidas juhina töötajaid kiidad?

Ma austan töötajaid ja alati tänan neid. Reedeti enne tööpäeva lõpp tänan hea nädala eest neid, kes on sel nädalal eriliselt silma paistnud. Leian, et üks moodus töötaja tunnustamiseks ning vabas õhkkonnas vestluse pidamiseks on minna tootmisesse korraks tööd tegema. See on hea võimalus ise tootmisprotsesse läbi proovida, et aidata oma kolleegi ning mõista probleemseid kohti. See on nagu kolleegi teenindamine, kus koos töötades kasvab õlg õla tunnetus ning paraneb meeskonna vaimsus.

Vahel võivad tulla sisse suured tööd ja tekkida olukorrad, kus töötaja peab tegema ületunde või tulema tööle nädalavahetusel. Siis on eriti oluline, et töötajat alati tänada, sest sisuliselt ta tuleb ja aitab kriitilised tellimused toota ning päästab nii kogu kollektiivi. Inimest tuleb näha ja olla inimlik.

Milline olukord meil tootmisjuhtidega on? Tootmisjuhte on vist ka raske leida?

Tootmisjuhtide leidmine on tõesti kriitiline. Tallinna Tehnikakõrgkool avas uue eriala tootmine ja tootmiskorraldus, mis on väga hea. Kiidan neid selle eest! Põhiküsimus selle eriala puhul on see, kui palju nad praktikale panustavad, sest selle õppekava juures oleks oluline, et viiest päevast nädalas vähemalt kaks toimuksid tootmises. Tudengid peaksid reaalselt olema tootmisinimeste kõrval, sest nii saaksid nad tunnetuse, kuidas tootmisjuhtimine käib. Vaid teooria baasil on tootmisjuhtimist väga raske pärast tegema hakata.

Tootmisjuhi töö ei ole kerge. Sa oled lüli omaniku, tootmise ja müügimeeskonna vahel. Kui surve tuleb mitmelt poolt, siis see ei ole üldse mitte kerge roll kanda. Need inimesed, kes lähevad tootmisjuhtimist õppima, peaksid seda praktiliselt nägema.

Tootmisjuhtumine on ajas palju muutunud. Vanema põlvkonna tootmisjuhid juhivad hästi, aga nad teevad seda kogemuste põhjal ning põhifookuses on väljakutse, et töö saaks tehtud. Tehakse samuti teataval määral arendustööd, kuid seda tuleks teha suuremalt ning tänapäeval on vajalik arendada tootmise kõrval samuti IT-süsteeme ning ühendada kõik ettevõtte protsessid ühte süsteemi. Selles osas peab tootmisjuht olema ka innovatsioonijuht.

Kui me räägime trükinduse eripärast ja vaneme põlvkonna tootmisjuhtidest, siis tegijad selles vallas on olnud just naised.

Mitmed trükikojad Eestis on sellised, kus tootmine seisab naiste õlgadel. Nendest paljud on suutnud aastaid väga edukalt tootmist juhtida, kuid hetkel on käimas põlvkonnavahetus, kus endised tootmisjuhid minemas pensionile. Siin on trükikodade juhtkondadel suur roll, leidmaks nende asemele uusi ning võimekaid tootmisjuhte.

Kas sa võtad tööd n-ö koju kaasa?

Teatavaid töid tuleb ikka kodus teha, kuid probleeme koju pere juurde kaasa ei võta. Mingi aeg sõlmisin endaga rahu. Tervis hakkas käest minema, võtsin asju liiga hinge. Pikemaid päevi tuleb ikka ette, aga püüan töölt ära minnes muules mõelda. Perest ja spordist on abi ja tegelen ka muusikaga – mängin trompetit. Pere ja hobid on minu jaoks olulised, sest ilma oled läbi igas mõttes – nii kodus kui tööl.

Töötasid Printcenteris kolm ja pool aastat. Öeldakse, et inimene peaks olema ühes kohas maksimaalselt viis aastat. Jagad sa seda arvamust?

Arvan, et see sõltub töökohast ja enda tahtest ning pead ära tunnetama selle, kui palju suudad veel panustada. Kui tunnetad, et vaja on uut väljakutset ning oled oma mõtetega ning võimalustega olemasolevas ettevõttes kinni jooksnud, siis ei tasu ettevõtte arengut pidurdada ja pigem tuleb teha vahetus. Oma südame häält tasub kuulata ning ta juba kuidagi teab, mida sa tegelikkuses oma elus soovid saavutada. Samas arvan, et inimesed ei tohiks väga tihti vahetada töökohta – pikaaegseid plaane saab teostada vaid siis kui on stabiilsus ning aeg selle teostamiseks.

Järjepidavus on minu silmis kõikide organisatsioonide arendamisel väga oluline. Seda on minu silmis paljudel organisatsioonidel puudu, mida näeme samuti riigi tasandil. Koalitsioonide vahetumisega muutub palju ja uus koalitsioon teeb alati kõike teisiti. Mina seda õigeks ei pea. Loomulikult peab toimuma pidev areng ning tegevused ja suunad peavad muutuma. Kuid siinkohal tuleb arvestada sellega, et järjepidavus on oluline ning teatud pikaajalised eesmärgid tuleks lõppkokkuvõtteks ikka rakendada ning ellu viia.

Kas jälgid kandidaatide CV-sid vaadates ka seda, kui tihti on ta töökohta vahetanud?

Ikka jälgin, kuid mitte viie aasta lõikes. Pigem võiks ta ühes kohas olla kaks-kolm aastat. Jälgin ka seda, kuidas CV tervikuna töökohtade ja seal oldud aegade lõikes jaguneb.

Loe artikli tervikteksti Tööstusuudistest.

Osale arutelus

  • Harro Puusild, Tööstusuudised.ee juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valdkonna töökuulutused