16. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas kõrge enesekindluse aktsiad on turul ülehinnatud?

Üks meeste-naiste palgalõhe põhjuseid on meeste keskmisest kõrgem enesekindlus töövestlustel, kus sõlmitakse esmased palgakokkulepped.
Foto: pixabay.com
Mark Twain on öelnud, et elus edukaks saamiseks on vaja kahte asja: võhiklikkust ja enesekindlust. Sellega seoses meenub mulle ühe tuntud suurettevõtja seminaril väljakäidud mõte, et ettevõtte asutajate seas peab kindlasti olema üks enesekindel diletant ja et uue äriga alustamisel ei tohi äriplaan olla liiga põhjalik, sest vastasel korral oled sa juba üle mõelnud ja tapnud oma ambitsioonikad plaanid keerulise ja sageli pessimistliku analüüsiga.

Enesekindlus on Lääne kultuuriruumis hinnatud omadus ja globaalselt on selle kõige suuremaks eksportööriks erinevate eneseabiõpikute ja motivatsioonikoolituste vahendusel loomulikult USA. Ka meil seostatakse edukust enesekindlusega ja usutakse, et selle kasvatamine endas lahendab paljud karjääri- ja suhtealased probleemid.

Uurimused näitavad, et kõrge enesekindluse kiidulaul on lühikeses perspektiivis sageli mažoorne: kõrgem edutamisvõimalus, meestel rohkem lööki naissoo esindajate seas, suurem tõenäosus kaubelda palgaläbirääkimistel endale parem palk välja jne. Enesekindlust tajutakse väärtusena, sest seda seostatakse alateadlikult kompetentsi ja võimekusena. Selle seose teadvustamine annab võimaluse oma auditooriumiga edukalt manipuleerida. Pikas perspektiivis on siiski raske oma mitteoskamist või väheseid võimeid kõrge enesekindlusega looritada. Üks mu klient ütles kunagi pärast vestlusi juhikandidaatidega: on inimesi, kes näivad rohkem, kui nad tegelikult on, ja on inimesi, kes on rohkem, kui nad näivad. Kõik algab ju tegelikult küsimusest, kas mu usk enda võimetesse ja suutlikkusse on ikka adekvaatne või liialt optimistlik.

Enesetaju uuringutega tegelevad psühholoogid on avastanud huvitava tajuvildakuse. Nimelt, kui inimestel paluti hinnata oma autosõiduoskust, huumorimeelt, suhtlemisoskust, viisipidamist või muud oskust, kaldusid vastajad hindama ennast keskmisest inimesest tublimaks. Ent kui vastajate käest küsiti, kas antud tajuvildakus kehtib ka nende puhul, arvas ligi 80% inimestest, et pigem mitte.

Psühholoogid usuvad, et adekvaatne enesekindlus võimaldab meil paremini elu seatud latte ületada või jätta targu hüppamata, kui jalad lühikesed. Steroididega ülespumbatud enesekindlus ei kompenseeri kuidagi oskuste puudumist, küll aga aitab seda lühiajaliselt looritada. Paradoksaalsel kombel ka iseenda eest nii kaua, kui oma võimeid ei testi. Kas näiteks tööõnnetusi, alkoholiuimas sooritatud avariisid, karjäärialaseid ebaõnnestumisi  jms ei võiks kas või osaliselt seletada teatud inimgruppide ülemäära kõrge enesekindluse ja optimismiga? Muuseas, tuntud enesekindluse uurija Tomas Chamorro-Premuzic oletas, et üks meeste-naiste palgalõhe põhjuseid ongi meeste keskmisest kõrgem enesekindlus töövestlustel, kus sõlmitakse esimesed palgakokkulepped.

Personalikonkurssidel ongi üks suurimaid väljakutseid kompetentsi eristamine enesekindlusest. Eriti on sellega kimpus värbajad, kes pole vastavas valdkonnas eksperdid ja kipuvad seetõttu nende kahe vahele alateadlikult võrdusmärgi tõmbama. Fokuseeritud intervjuu meetod on enesekindlate ja karismaatiliste kandidaatide tegelike oskuste hindamiseks hea meetod, aga selle valdajaks ja kasutajaks võiks personalivalikus olla peale HR-i ka värbav juht. Iseenda karjääriplaanide tegemisel võiks fookus olla pigem siiski küsimusel, kuidas saada paremaks, ja alles siis, kuidas saada enesekindlamaks. Usun, et seda on tegelikult pidanud silmas ka kõik professionaalsed eneseabile ja karjääriedendamisele keskendunud õpikud.

Autor: Alo Naelapea, Arista Executive Search

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456