Lõokestest, öökullidest ja unerütmipõhisest palgalõhest

toojauni
Töö ja une kvaliteet on omavahel tihedalt seotud!

Küllap on paljud tundnud nii iseenda kui teiste puhul ära nn lõokese või öökulli tüüpe, samuti on olemas ka ilma kindla hommikuse-õhtuse tüübita inimesi. Õigeks ajaks tööle jõudmine on varajastele ärkajatele imelihtne, kuid paras katsumus öökullidele, kes eelistavad hiljem magama minna ja seega hiljem ärgata. Tavapärane üheksast viieni töögraafik ei pruugi kõigile töötajatele sobida.

Eesti teadus- ja arendustöötajate seas korraldatud uuringu üks eesmärk oli tuvastada, millised on töötajate töötulemuste, töökorralduse, unerežiimi ja une häirituse vahelised seosed. Rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak ütleb: „Avastasime, et võrreldes teistega on õhtust tüüpi töötajate ehk n-ö öökullide unerütm traditsioonilisest töökorraldusest oluliselt enam häiritud. Põhjuseid ei pea otsima kaugelt – tavapärane tööpäeva ajastus sobib ilmselgelt paremini hommikustele, mitte õhtustele tüüpidele. Samas on töö tunnetatav tulemuslikkus kõrgem just n-ö hommikuste ja õhtuste tüüpide puhul. „Tüübitute” töö tulemuslikkust häirivad näiteks olmekommunikatsioon, müra ja muud tavapärasel tööajal töötamisega kaasnevad segavad tegurid.”

Unerütm tingib palgalõhe

Uudse avastusena selgus uuringust, et lisaks juba teada soolisele ja vanuselisele palgalõhele eksisteerib ka hommikuse-õhtuse tüübi põhine palgalõhe. Õhtused tüübid saavad kõrget palka madalama tõenäosusega kui teised. Viimase aja rahvusvahelised uuringud on tuvastanud seoseid inimeste unerütmi ja geneetiliste tegurite vahel. Unerütmi on inimesel endal raske muuta ja seetõttu ei erine õhtune-hommikune palgalõhe oma olemuselt soolise või vanuselise palgalõhe probleemidest. Lisaks peab arvestama, et vähemasti osaliselt geneetilisest taustast tulenev unerütm ei tohiks olla teguriks, mis mõjutab inimese võimalusi töötada talle sobival kellaajal. Paindliku tööaja võimaldamine on seetõttu väga oluline.

Lisaks selgus, et tavapärasest 7–8 tunnist vähem magavad inimesed eelistavad suurema tõenäosusega 6–7 päevast töönädalat – arvatavasti võimaldaks see neile sobivamat une- ja tööaja jaotust. Normaalsete unetundidega inimesed aga eelistavad teistest suurema tõenäosusega tavapärast viiepäevast töönädalat.

Paku loovtöötajale võimalust elada ja töötada oma loomulikus unerütmis

Uuringust ilmneb, et loovtöötajad, kellele on antud võimalus töötada paindliku tööajaga, on päeval vähem unised. Samuti tunnetasid nad ise vähemal määral, et töö häirib nende und, võrreldes töötajatega, kellel paindlikkus töötegemise ajas ja kohas puudub.

„Seega võib paindlik tööaeg ja kaugtöö olla vähemasti loovate teadus- ja arendustöötajate puhul märkimisväärseks abiks päevase unisuse probleemide leevendamisel ja samas töö tulemuslikkuse tõstmisel, võimaldades arvestada hommikust ja õhtust tüüpi töötajate erisustega,” kinnitab professor Hazak.

TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö kvaliteedi mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö tulemuslikkuse ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.

Tehnikaülikooli majandus- ja meditsiiniteadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendustöötajate (T&A) töökorraldusest. Uuriti 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused