20. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meeskonnamängija Kristi Täht – eesistumise personalijuht

Eesistumise personalijuht Kristi Täht.
Riigikantselei juurde loodud EL-i eesistumise koordineerimise üksus oli juunis, ajakirja Personali Praktik ilmumise ajal, veel täiskäigul ametis, et komplekteerida viimaseid ametikohti. Värbamisprotsessi eest vastutav Kristi Täht ütles, et hindab kogu südamest võimalust osaleda Eestile sedavõrd olulises ettevõtmises.

Ehkki Kristi Täht on personalivaldkonnas toimetanud juba aastaid, polnud see sugugi tema esimene valik – esialgu suundus ta õppima hoopis avalikku haldust. „Tõtt-öelda algas minu tööelu justiitsministeeriumis – sealse organisatsiooni arendamisest, protsesside juhtimisest, ka strateegilise planeerimise koordineerimine kuulus minu esialgsete tööülesannete hulka,” alustab Kristi. „Olin siis alles ülikooli lõpetanud, noor Eesti riik vajas energilisi tegijaid avalikku sektorisse ning see näis mulle õige suund ja valik,” jätkab ta ja lisab, et eks iga valik ole õige mingi eluperioodi kontekstis.

Inimeste ja inimsuhtega seonduv, organisatsioonikäitumuslik suund on Kristit samuti alati võlunud ja võimalusi selleks pakkus toonane töö ohtralt. „Sain oma töö käigus inimesi ja olukordi kõrvalt jälgida ja mingil hetkel jõudsin järjega justiitsministeeriumi personaliosakonda. Pean üldiselt inimeste ja suhetega seonduvat oma tugevuseks, trumbiks, mida tundsin, et peaksin ära kasutama,” räägib ta ja lisab, et omandas juba avaliku halduse õpingute käigus suures mahus ühiskonnateaduseid. „Õppekava oli meil laiapõhjaline – sain teada, kuidas ühiskond toimib ja kuidas organisatsioon toimib. Ka seltskond, kellega koos teadmisi rakendasin, oli äärmiselt positiivne ja uuendusmeelne,” jutustab naine, kelle jaoks oli toonane eluetapp vägagi inspireeriv.

Tegemist on artikliga, mis ilmus ajakirja Personali Praktik juuninumbris. Personali Praktik hoiab teid kursis valdkonnainfoga personalitöös ning arengusuundumustega tööturul nii Euroopa Liidus kui ka mujal. Ajakiri on mõeldud kõigile, kes tegelevad personaliga.

Põhiteemad:

põnevad persoonid;

tööõigus;

kogemusnõu personalitöötajale;

töötasupoliitika;

organisatsioonikultuur ja tööpsühholoogia;

töötervishoid ja -ohutus;

tööjõuturg Eestis ja välismaal.

Personali Praktik ilmub kümme korda aastas ning lisaks ajakirjale saavad selle tellijad juurdepääsu Personaliuudiste premium-sisule, sh

ligipääsu kõigile ajakirja Personali Praktik lugudele, mis eeldavad sisselogimist;

ligipääsu kõigile ajakirja Personali Praktik PDF-idele;

muudele Personaliuudiste saidi lukus lugudele.

Tutvu ja TELLI SIIT!

Ent samas mõistis ta, et ikkagi jääb midagi puudu ning võiks arendada oma teadmisi veelgi enam ja rangemas, majanduslikult mõõdetavamas suunas. „Kõik see viis mind selge teadmiseni, et tahan minna majandust õppima, tahtsin mõista paremini majanduslikku loogikat, minna n-ö matemaatilise argumentatsioonini, mõõdetavate sisendite-väljunditeni. Andmeanalüüs annab enesekindluse. Iga argumentatsioon muutub sisukaks, kui me kasutame andmeid,” kõneleb ta lisades, et majandusmagistri õppekavas on matemaatika, ökonomeetria ja statistika tänuväärselt kõrgelt hinnatud. Andmed ja statistika on Kristi sõnutsi ka organisatsiooni juhtimisel n-ö A ja O. „Naljaga pooleks, aga kui sinna valemisse lisada intuitsioon ja ootus (arvamus, usk, kuidas asjad lähevad või eesmärgistatult peaksid minema), on otsustamine lihtne,” sõnab ta tajutava entusiasmiga.

Paralleel aastaga 2000: riigile olulised ja mastaapsed ettevõtmised motiveerivad

Ajal, mil Kristi asus õppima avalikku haldust, oli see eriala väga populaarne, ka sattus ta enda sõnul riigiasutusse niisugusel ajal, mil eriala oli uus ja väga vähe oli neid, kes sellist eriala tollal olid õppinud. „Lõpetasin avaliku halduse aastal 2001,” täpsustab ta. See oli aeg, mil ministeeriumides toimus igal tasandil tohutu suur murrang, seetõttu oli nii strateegiline juhtimine kui ka kõik avaliku sektori tõhustamisega seonduv Kristi sõnul väga oluline teema. „Ent personalijuhtimine kui niisugune ei olnud siis veel samal tasandil väärtustatud kui praegu, mil mõistetakse, et organisatsioonide suurim väärtus on inimesed,” jätkab ta. „Mitte väga ammu oli inimene ju ikkagi veel n-ö kaader, ent seda ei saa öelda justiitsministeeriumi kohta,” nendib Kristi tagantjärele.

„Kui mina sinna asusin, oli see ministeerium juba väga suures muutuses, ja seal oli ka palju noori ametnikke, kes töötasid peamiselt entusiasmist. Kuid aeg-ajalt võis juba tunda, et pelgalt võimalusest Eesti riiki muuta ja üles ehitada jäi väheseks – ka keskkond ja muud motivatsioonitegurid hakkasid veidi enam rolli mängima,” meenutab ta. Teatavaid paralleele toonase ajaga näeb Kristi ka praegu EL-i eesistumise kontekstis värbamisega kokku puutudes – võimalus Eesti riigi heaks midagi maailma tasandil ära teha „müüb” tema sõnul juba iseenesest. „Meie konkurssidel on väga palju väga heal tasemel huvilisi,” sõnab ta ja on tunda, et tal on selle üle tõeliselt hea meel. „Inimesed tahavad olla osalised, aidata kaasa milleski niivõrd mastaapses,” lisab ta.

Majandust õppides jõudis Kristi personalijuhi positsioonini, valides sellest lähtuvalt personalijuhtimise ja organisatsioonikäitumisega seonduva juba ka oma uurimistöödesse ja õppekavadesse.

Tahab mõista organisatsiooni vajadusi laiemalt

Kristi ütleb, et tõenäoliselt ei köidaks teda personaliteema nii tugevalt, kui see ei hõlmaks organisatsiooni ja selle vajadusi laiemalt.

Tõeliselt heaks teeb personalijuhi ennekõike oskus leida tasakaal ja soov otsida alati võimalusi, vältida tuleb vastandumisi inimese ja organisatsiooni vahel. „Ühtpidi on personalijuht tippjuhi partner, teisalt usaldusväärne kolleeg kogu ülejäänud meeskonnale,” lausub ta.

Kristi peab väga oluliseks ja arendavaks olukorda, mil teda ümbritsev keskkond ning inimesed on temast endast targemad. „See loob olukorra, mil ma saan teistelt õppida, kus keskkond mind ennast arendab, inspireerib ja kasvatab,” põhjendab ta. Andekad inimesed võivad Kristi sõnul olla tihtipeale keerulised isiksused, ent konks seisneb oskuses leida need töötavad lahendused, mis võimaldavad andekatel inimestel oma potentsiaali avada, et organisatsioonil igaühe eripärast ja talendist kasu oleks.

Kristi näeb ühe argumendina andekate inimeste avalikku sektorisse meelitamisel ja motiveerimisel asjaolu, et avalik sektor pakub võimalust teha ära ühiskonnale olulisi asju ning tegeleda meie kõigi elu muutvate ja edasiviivate teemadega. „Mis seal salata, see mõjutab ka mind ennast – ma saan teha asju, mida ma erasektoris päris kindlasti teha ei saaks,” leiab ta.

Organisatsiooni tuleb valida selle juhtide järgi

Kristi sõnul on väga oluline, et organisatsioonis toimub avatud arutelu ja partnerlus juhtidega. „Organisatsiooni tuleb valida juhtide järgi. Sul peab olema selline meeskond, kellega sa saad asju arutada, koostöö juhtidega peab personalijuhil olema laitmatu, sest teemasid, kus arvamused ei pruugi kattuda, on üksjagu, oluline on leida arutelust tõde,” sõnab ta.

Praeguseks erineb Kristi roll sellest, mis oli ministeeriumis. „Mingil hetkel tekkis vajadus kogeda midagi uut,” jätkab ta. Veidi aja pärast tuli päevakorrale EL-i eesistumiseks ettevalmistumine ja Kristi tundis, et see on midagi, milles ta tahaks osaleda. „Ajapikku muutus aktuaalseks eesistumise personalijuhi roll ja mul avanes võimalus täita seda avaliku sektori roteerumise põhimõtete alusel.”

Ühtekokku veetis ta justiitsministeeriumis personalijuhina kümmekond aastat oma elust, selle aja sisse jäävad ka lapsehoolduspuhkused. „Ministeeriumis töötatud aeg kokku tuleb vist isegi enam, nii kolmteist vahest,” lisab Kristi.

Nüüdseks täitub Kristil EV eesistumise personalijuhi rollis omakorda juba kolm aastat.

Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad. 

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja parlamendiga. 

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga ajakirjatoimetuse vastu. 

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja. 

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL-i ühtse ja otsustusvõimelisena. Eesistumise prioriteedid:

avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa;

turvaline ja kaitstud Euroopa;

digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine;

kaasav ja kestlik Euroopa.

Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis paneb meie riigile senisest palju rohkem tähelepanu pöörama.

Eesistumise ajal peetakse Eestis üle 30 kõrge tasemega kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. See annab meile võimaluse tõstatada Eesti jaoks olulisi küsimusi ja algatada laiema mõjuga arutelusid, kutsudes siia mõjukaid arvamusliidreid kogu Euroopast.

Eesistumise ajal saame suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust näiteks kultuuris, ettevõtluses, infotehnoloogias, turismis, elamusmajanduses ning hariduses ja teaduses.

Kuna vahetult pärast eesistumist algab Eesti juubeliaasta, saame Eestit tutvustavad üritused osaliselt siduda ka vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga.

Eesistumine tervikuna hõlmab 1300 inimest, kellest enamik, umbes tuhat, on avaliku sektori asutustes juba tööl. „Eesistumise tõttu kasvavad aga kohustused ja tuleb juurde palju erinevaid rolle, mida muidu Eesti avalikus sektoris ei ole, mistõttu lisandub ka töökohti, millele värbasime nüüd veel lisaks kolmesaja inimese ringis kogu avaliku sektori peale kokku, nii Tallinna kui ka Brüsselisse, mõni ka muudesse riikidesse Eesti esinduste juurde,” selgitab Kristi. Olemasolevaile ametnikele lisandub ka erinevaid rolle, kuid enamikule neist jääb töösuhe samaks.

Projekt, kuhu peab panustama kogu riik

Kristi ütlust mööda on eesistumine selline projekt, kuhu peab panustama kogu riik. Justiitsministeerium vastutab näiteks autoriõiguste eest, on osalenud EL Nõukogu töörühmade töös, suunanud ühena 27 liikmesriigist valdkonna arengut, kuid nüüd, eesistumise kontekstis, vastutavad justiitsministeeriumi inimesed eesistumisega seonduvalt töörühmade juhtimise eest. See on märksa nõudlikum roll.

„Eesistumine on roteeruva loogikaga, kus iga poole aasta tagant asub üks 27 liikmesriigist korraldama Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundab päevakorrad, juhatab istungeid ja kohtumisi ning selgitab aruteludes välja ühised seisukohad. Seoses eesistumisega lähetame Brüsselisse sadakond inimest juurde. Tõsi, nad on seal juba kohal, et teha eeltööd, aidata kaasa Eestile oluliste teemade ja eelnõude ettevalmistamisel ning olla kursis teemadega. Tuleb teha lobitööd, otsida liitlasi, veenda liikmesriike,” räägib Kristi, kelle sõnul pidanuks meie eesistumise aeg olema pool aastat hiljem, kuid Brexiti tõttu kujunes nõnda, et see toimub pool aastat varem. „Seega pidime oma tööplaanid ümber tegema, sest korraga oli pooleteise aasta asemel meil aega vaid aasta. Võite ette kujutada, mida see tähendas hangete, värbamiste jm kontekstis. Usume, et tänu operatiivsele tegutsemisele suudame kõigega õigeks ajaks valmis jõuda. Inimeste võimekus on muljetavaldav, see avaldubki sellises kriisiplaani vajaduse olukorras,” ütleb ta.

Kristi töös on tema sõnade kohaselt justkui kaks poolt – üks on koordineeriv, mis tähendab ministeeriumide toetamist, eelarvestamist, ühistes põhimõtetes kokkuleppimist, teine on EL-i eesistumise korralduslik meeskond siin, kus ta tegeleb värbamise ja vajaminevate lisakohtade täitmisega, n-ö eesistumise projektorganisatsiooni kujundamisega. „Praegu on meid siin ligi viiskümmend, mõni inimene liitub veel,” täpsustab ta.

Lõviosa eesistumisega seotud sündmustest Eestis on Kristi sõnul jagatud nii, et need toimuvad juulis, septembris ja oktoobris 2017. „Kui muidu oleks iga selline üritus suursündmus, siis nüüd on sellises mastaabis üritusi mitu korda enam,” ütleb ta. Eesistumise ülesanded Brüsselis, eri tasandite töörühmade juhtimine jm jaguneb ühtlasemalt eesistumise kuue kuu peale. Pingutus on suur, varasemad eesistujad ütlevad naljaga, et kui ettevalmistuste ajal loetakse päevi eesistumise alguseni, siis eesistumise ajal eesistumise lõpuni.

Eesti eesistumine nihkus pool aastat varasemaks

Kristi räägib, et kui Brexit oli šokk kogu maailmale, siis Eesti riigile ja eesistumisega seotud avaliku sektori asutustele oli selle vahetu mõju kohene. Esmalt vajas vastust küsimus, mis saab Suurbritannia eesistumisest. „Enne meid pidi eesistuja maa olema Inglismaa, kuid nemad jäid välja, seega jõudis järg meie kätte varem,” täpsustab Kristi.

Tegutseda tuli läbimõeldult ja tõhusalt ning esialgsest plaanist märksa kiiremini. See protsess oli kõigile ministeeriumide personalijuhtidele ja ka Kristile endale suur õppetund. „Oskus prioriteete seada, suutlikkus ühiselt kokku leppida järgmised sammud ja uues pingelises ajakavas püsimine oli ülikriitiline,” sõnab ta. „Eesistumise periood kattub osaliselt EV 100 auks korraldatavate sündmustega ja see võimaldab Eestit tutvustavad üritused siduda osaliselt ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga. See on meie võimalus!”

Saab jõudu spordist ja perekonnast

Pingelisel ajal on Kristile toeks sport ja pere. „Korvpall on õpetanud ja ehk ka kujundanud mind palju. Meeskonnasport tähendab, et lapsest peale olen pidanud tundma oma tiimiliikmete võimeid, eripära ja ka nõrkusi. Õppisin, kuidas hoida motivatsiooni kõrgel, kuidas seada ühiseid eesmärke ja kuidas uskuda oma meeskonda, toetades üksteist raskel hetkel, ning mil moel kujundada grupisisest kultuuri, mis eesmärkidele kaasa aitaks,” räägib Kristi. „See kõik käis läbi mängu ja oli osa minu elust,” lisab ta.

Pärast viiendat Eesti meistritiitlit jäi tipptasemel korvpall naise elust siiski kõrvale. „Ent korvpallist ei ole ma ka praegu suutnud loobuda, mängin naiskonnas OSK ja naiste korvpalliliigas on meil ees Final Fouri finaalturniir, läheme medalijahile,” sõnab ta naeratades ja tema olekust näib õhkuvat kasvavat hasarti.

Kristil on kaks tublit last – 12-aastane tütar ja poeg, kes läks sügisel kooli. „Võttes arvesse eesistumise töökoormuse ühte tippu septembris, on suur väljakutse, kuidas pere ja karjääri vajadusi ühitada. Koolimineku esimestel nädalatel oleksin igas muus olukorras kavandanud puhkuse, ent sel korral tuli see lahendada teisiti,” lausub ta pisut mõtlikult.

Kristi leiab, et niisuguse mahuka projekti puhul on tööstressi teema ülioluline. „Kuigi me kõik teadsime, mis proovikivid ees ootavad, ja värbamisel oli see üks oluline kriteerium, on eesistumise periood ilmselt kõigi 1300 inimese jaoks äärmiselt põnev, kuid väga pingeline. Oskused end selles olukorras juhtida, organisatsiooni valmisolek sellega toime tulla ja üksteise toetus inimestena on ilmselt järgmised edu kriteeriumid,” leiab Kristi. „Ja ujuma ei saa õppida vett proovimata. Me saame väga väärtusliku kogemuse, selles olen ma kindel!”

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456