Kas juht saab olla korraga nõudlik ja toetav?

noorjuht
Umbes 40. eluaastaks kipuvad juhid tegema mingis mõttes valiku, kas olla n-ö...

„Pigem on see inimeste kuulamine ja nende pühendumuse eest hoolitsemine üks tilu-lilu. Kui on vaja ikka tulemust teha, siis ei saa siin liiga suur sõber olla.” Umbes midagi sellist rääkis mulle mõni aasta tagasi üks tippjuht, tõsi, õnneks mitte avalikult, vaid meie kahe vahelisel kohtumisel.

See tippjuht pole oma arvamustes üksi. Mulle tundub, et on üsna levinud arvamus, et juhtimise ja liidriks olemise/kasvamise n-ö pehme pool on küll tore ja vajalik, kuid seda ainult seni, kuni pole vaja tulemust teha. Ja vastupidi. Eriti viimasel ajal olen kuulnud-kohanud ka arvamust, et pehme poolega (kuulamine, küsimine, motivatsioon ja pühendumus) tegelemine tähendab seda, et pole vaja enam olla tulemuste suhtes nõudlik. Tulemus tuleb kuidagi iseenesest!

Vähesed on korraga nii kõvad” kui „pehmed” juhid

Ometi pole mingi saladus (täpsemalt, selle kohta on päris palju palju tõestusmaterjali uuringutest ja päriselust), et parimat tulemust teevad need juhid, kes on nii tulemustele keskendunud, ent tegelevad samal ajal ka inimeste motivatsiooni ja pühendumusega. Kas mõlemat korraga olla on ikka võimalik? Kas on võimalik juhil olla tulemustele keskendunud juht ning ehitada samal ajal pühendunud ja tööd nautivat meeskonda? Faktidele ja uuringule tuginev vastus on „jah”, ent seda suudavad vaid vähesed. Allpool on kirjeldus, kui palju selliseid juhte on, mõningad näitajad, mis neid pigem iseloomustavad, ja ka mõningad karakteristikud-nähtused, mis teeb neist juhid, kes valdavad hästi nii juhtimise kõva kui pehmet poolt.

Eeskujulikke juhte vaid 13%

Jack Zenger ja Joseph Folkman on aastakümnete pikkuse kogemustega juhtimiskonsultandid, kes tegid uuringu 60000 juhi kohta, kasutades nende 360kraadi tagasisidesid, ja kirjutasid tulemuste kohta paar kuud tagasi Harvard Business Reviews artikli. Mida nad siis järeldasid?

Alustuseks, jah, on olemas juhte, kes teevad tulemust ja ehitavad samal ajal pühendunud meeskondi, kuid neid pole palju. Vaid 13% juhtidest suutis püsida esimese neljandiku seas mõlemas kategoorias. See, et neid liiga palju pole, on veidi ehk ka etteaimatav, aga huvitavamaks läheb asi siis, kui vaadata, kes need musterjuhid siis on.

Eelkõige on head juhid noored

Põnevaim leid oli, et tulemustele keskendunud ja samal ajal motivatsiooni ja pühendumusega tegelevad juhid olid tõenäolisemalt noored kui n-ö kogenud ja vanad tegijad. Täpsemalt: alla 30-aastaste juhtide seas oli selliseid eeskujulikke juhte kolm korda enam (ehk umbes kolmandik kõikidest noortest juhtidest) kui üle 40-aastaste juhtide seas (u 10% kõikidest üle 40-aastastest juhtidest). Ehk tundub, et umbes 40. eluaastaks kipuvad juhid tegema mingis mõttes valiku, kas minna ühes või teises suunas – kas olla n-ö kõva tulemustele keskenduja või siis pehme inimeste inimene.

Petlik usk oma kogemustesse

Uuringu tegijad pakuvad nähtuse võimalikeks põhjusteks muuhulgas asjaolu, et noored väärtustavad enim inimsuhteid, vanematel on juba suhtlusring välja kujunenud ja uusi suhteid enam nii kergelt ligi ei lasta. Mis tähendab ka, et mida vanemaks saame, seda tõenäolisemalt ütlevad juhid midagi sellist: töö on töö, me ei pea seal kõik sõbrad olema. Ja veel: tõenäoliselt ei tunneta ka vanemad juhid niiväga vajadust pehmete oskuste järele, uskudes (sageli küll petlikult), et töökaaslaste seas mõju saavutamisel teeb palju ära nende kogemus ja kompetents.

Tippjuhid jätavad inimestega tegelemise oskused unarusse

Teine põnev leid oli tõdemus, et tõeliselt häid juhte, kes valdavad mõlemat, nii kõva kui pehmet poolt, leidub pigem esmatasandi juhtide kui tippjuhtide seas. Esmatasandi juhtidest pea neljandik kvalifitseerus juhtide edetabeli tippu, tippjuhtide seast seevastu vaid kümnendik – vahe üle kahe korra. Ja nii nagu intuitiivselt võis ka aimata, kahanesid positsiooni muutudes eelkõige pehme poole oskused ja võimekus. Ehk mida ülespoole, seda rohkem keskenduti pigem tulemusele. Üks võimalik põhjus, mida uuringu tegijad selle nähtust kirjeldades välja pakkusid, oli seotud võimuga. Mida enam juhid tunnetasid võimu (ehk mida kõrgemal positsioonil), seda enam neile tundus, et nad ei pea tulemuse tegemiseks toetuma inimestele. Mis muidugi ei ole sugugi mõistlik ega tulemuslik arusaam.

6 tegevust, mis eristavad häid juhte

Uuringu korraldajad tegid ka põhjaliku analüüsi musterjuhtide karakteristikutest ja käitumistest, st uurisid, mida need juhid tegid ja mis neid tervikuna teistest eristas. Siin on esitatud kuus käitumist, mis mõjutavad oluliselt mõlemat, nii tulemustele keskendumist kui pühendumist ja motivatsiooni, väidavad uuringu tegijad:

  1. suuna ja strateegia selge kommunikeerimine;
  2. inspireerimine ja motiveerimine;
  3. ambitsioonikate eesmärkide seadmine;
  4. usalduse teenimine ja ehedus;
  5. teiste arengule kaasa aitamine;
  6. õppimisele ja iseenda muutusele avatus.

Need tegevused võivad ehk olla ka esimeseks spikiks, et testida iseennast ja panna paika plaan, kuidas sinna juhtide koorekihti jõuda.

Allikas: Raimo Ülavere Blogi

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Valdkonna töökuulutused

M-Partner HR otsib VÄRBAMISKONSULTANTI

M-Partner HR OÜ

09. detsember 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017