Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest

vanem

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubav eelnõu. Muudatuste eesmärk on motiveerida mõlemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemahüvitise süsteemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral võimalik kombineerida lapsega kodus olemist ja töötamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.

Täpsemalt on eelnõuga plaanis:

  • pikendada isapuhkus seniselt kümnelt tööpäevalt 30 päevale ning tasustada seda isa täiendava vanemahüvitisega;
  • toetada paindlikumat töö- ja pereelu ühildamist ehk tõsta vanemahüvitisega samal ajal töötamise sissetulekupiiri ja anda vanematele võimalus võtta vanemahüvitist välja osaliselt või seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;
  • muuta vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi;
  • luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.

Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan järgnevalt kõiki muudatusi pikemalt.

Isale rohkem aega perega veetmiseks
Palju rõõmu, aga ka küsimusi on toonud isakuu, mille eesmärk on luua isale lapse eest hoolitsemiseks paremad võimalused. Seniselt 10 tööpäevalt 30-päevaseks pikenev isade täiendav vanemahüvitis on praeguse isapuhkuse laiendus. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda perioodi emaga samal ajal või eraldi, või hoopis kombineerida nii, et veedab 10 päeva koos emaga, kui laps just sünnib ning ülejäänud 20 päeva millalgi hiljem.

Isa võib kasutada oma täiendavat vanemahüvitist alates 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kas seda tehakse emaga koos, eraldi või kombineerides, on iga perekonna enda otsustada.

Vanemahüvitise reformiga tekib isa täiendava vanemahüvitise õigus kõikidele isadele. Kui seni oli isapuhkusele ja selle tasule õigus vaid tööandja-töötaja suhtes olevatel isadel ning näiteks FIE-dele, juhatuse liikmetele ja eelneva tööta isadele see õigus ei laienenud, siis uue regulatsiooni järgi on kõik isad õigustatud saama isa täiendavat vanemahüvitist. Ka juhul, kui isa ei ela oma lapse ja tema emaga koos, on tal samuti õigus isapuhkust kasutada.

Vanemahüvitise puhul ei loe inimeste abieluline staatus ega ka see, kas vanemad elavad koos. Oluline on see, et lapsel oleks võimalik oma esimestel eluaastatel luua oma vanematega lähedussuhe, mis tagab lapsele edaspidiseks eluks turvatunde. Plaanide kohaselt hakkab 30-päevane isa täiendav vanemahüvitis kehtima 1. juulist 2020.

Siinkohal tahaksin ka rõhutada, et kui isa tahab lapsega olla kodus kauem kui 30 päeva ja saada vanemahüvitist, siis nagu praegugi, on see võimalus olemas ka tulevikus. Kui laps on vähemalt 70-päevane, on see ema ja isa enda otsustada, kumb neist jääb lapsega koju ja hakkab saama vanemahüvitist.

Paindlikud võimalused töö ja pereelu kombineerimiseks
Kui vanemahüvitist saav lapsevanem samal ajal töötab, siis praegu vähendatakse hüvitist, kui töö eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. Samas hüvitist ei vähendata kunagi alla poole konkreetsele vanemale arvutatud hüvitisest.

Plaanide kohaselt jõustub 1. märtsil 2018 muudatus, mille kohaselt vähendatakse hüvitist alles siis, kui töötasu jõuab pooleni vanemahüvitise ülempiirist. Teisisõnu, kui töötate vanemahüvitise saamise ajal ja teenitud töötasu jääb alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemahüvitist ei vähendata. Kui teenite sellest rohkem, siis vähendatakse hüvitist seni kehtinud valemi järgi, kuid mitte kunagi alla hüvitise määra, mis on 2018. aastal 470 eurot.

Kui tegu ei ole päris väikese tööotsaga ja töötamisele on vaja näiteks mõne projekti raames pühendada rohkem aega, siis on eelnõu järgi alates 1. juulist 2020 selliste perioodide puhul võimalik ka vanemahüvitise saamist peatada ja hiljem taasalustada. Nii võib vanemahüvitise saamist jupitada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine
Kui seni oli vanemahüvitise arvestamise aluseks sünnitushüvitise lõppemise päevale eelnenud kalendriaasta, siis alates 1. septembrist 2019 muutub periood, mille alusel vanemahüvitist arvutatakse. See tähendab, et kahe aasta pärast jõustub muudatus, mille järgi vanemahüvitise arvutamiseks arvestatakse esmalt maha lapse sünnikuule eelnenud 9 kalendrikuud ning vanemahüvitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmise alusel. Seega rasedusperioodil teenitud tulu vanemahüvitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei võeta.

Vanemahüvitise saajate jaoks ühtlustub selle arvutamise periood, sest praegu võib sõltuvalt lapse sünniajast olla vanemahüvitise arvutamise aluseks 11 kuu tagune periood või ka ühe kuu tagune periood. Uue regulatsiooni järgi saab kõikidel lapsevanematel olema vanemahüvitise arvutamise aluseks sama periood ehk rasedusele eelnenud 12 kuud. Seega, kui laps sünnib näiteks 17. novembril 2019, arvutatakse vanemahüvitis selle lapse vanematele perioodi 01.02.2018-31.01.2019 alusel.

Oma toetus kolmikutele ja suurema arvuga mitmikele
Hea uudis on ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, kuna alates 1. märtsist 2018 hakkab neile eelnõu kohaselt kehtima päris oma toetus. Tegu on igakuise 1000-eurose toetusega, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetust hakkavad saama ka näiteks need kolmikud või nelikud, kes on 2018 aasta 1. märtsi seisuga nooremad kui 18-kuused.

Kuna sellistes peredes on ühel vanemal üksi äärmiselt keeruline toime tulla, vajab selline pere tuge ja abikäsi. Seega on toetuse eesmärk võimaldada perekonnal palgata endale abikäsi või kompenseerida saamata jäänud tulu, kui mõni pereliige näiteks vähendab sel perioodil oma töökoormust.

Lisaks on tänavu aasta lõpuks valmimas veel teinegi eelnõu, mis sisaldab samuti valitsuskabinetis kokku lepitud muudatusi, kuid mis jõustuvad hiljem. Järgmises etapis on kavas näiteks rasedus- ja sünnitushüvitise ühendamine vanemapuhkuse ja –hüvitisega, lapsepuhkuse tasustamise, sihtgrupi ja perioodi muutmine ning lapsendaja puhkuse ja hüvitisega seotud muudatused.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb

Osale arutelus

  • Pirjo Turk, perepoliitika juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused