Kontoritöötaja riietus loob organisatsioonikultuuri

liisapakosta
Võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta

Tänapäeval pole ühte ranget reeglit, kuidas kontoritöötaja riides peab olema. Riietumisstiil sõltub ettevõtte tegevusalast ja kontori asukohast. See, mis on asjakohane ehitusplatsi konteinerkontoris, ei pruugi sobida ministeeriumisse ja vastupidi.

Riietumisstiil on osa organisatsioonikultuurist, on see siis kuskile kirja pandud või kujunenud välja töö käigus. Uued töötajad juhinduvad vanemate olijate stiilist. Ettevõttes, kus on tavaks riietuda pigem konservatiivselt, võtavad üldjuhul ka uued töötajad selle omaks.

Kui ettevõttes on töötaja väljanägemisele ranged reeglid, siis võiks nendest reeglitest töötajat informeerida juba töövestlusel, näiteks juhul, kui töötajal ei tohi olla nähtaval tätoveeringuid ja ehteid või tuleb kanda vormirõivaid. Igasuguste piirangute ja reeglite kehtestamisel on oluline inimestele selgitada, miks sellised reeglid kehtestatud on. Kui inimene teab reegli tagamaid, võtab ta selle tõenäolisemalt omaks ja käitub vastavalt. Arusaamatuste korral tuleks erimeelsustest kindlasti rääkida ja püüda teise poole seisukohtadest aru saada ning nendega võimalusel arvestada. Kui reegleid on vaja kehtestada töösuhte ajal, tuleks selleks varuda piisavalt aega, et uut korda töötajatele selgitada ja anda aega mõttega harjuda. Eriti tuleb ajavaruga arvestada, kui uue reegli kehtestamine eeldab töötajalt kulutuste tegemist.

Tööinspektsiooni näitel on asutusel olemas käitumisjuhised teavitusüritustel osalemiseks, mis muuhulgas ütlevad, et teavitusüritustel osalejad kasutavad riietudes ühtset asutuse sümboolikat (lips, sall) ja soovituslikku värvikombinatsiooni rõivastuses. Soovituslik värvikombinatsioon on must, valge ja sinine. Värvikombinatsioon on määratud põhjusel, et asutuse sümboolikaga lipsud ja sallid kujutab endast valgeid rukkililli erksat värvi sinisel põhjal. Kui erksinine sall või lips panna punase või näiteks väga kirju pluusi peale, jääb üldmulje liiga kirju. Lisaks ei pääse sall või lips mõjule.

Kui tööandja soovib, et klienditeenindajad oleksid kõik ühtmoodi riides, võib soetada töötajatele vormiriided. Vormiriideid valides tuleb pöörata tähelepanu riiete sobivusele ja mugavusele ning arvestada tööruumide temperatuuriga. Näiteks erinevad märkimisväärselt sooja kontori tööriided vastuvõtuala omadest, kus uksest käies puhub tuul ja õuest tuleb külma õhku. Lisaks peaksid riided olema sellisest materjalist, mis ei aja higistama.

Üldteada tõde ütleb, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Siiski oleks hea enne tööriiete konkreetse mudeli ja lõike väljavalimist konsulteerida ka töötajatega ning nende arvamusega arvestada, sest töötajad on need, kes peavad valitud riideid suure osa päevast kandma. Kui riietus on ebamugav või on valitud lõige, mis sobib vähestele (nt väga kitsa lõikega pluus/jakk), tekitab see töötajates stressi. Näiteks võib see muuta klienditeenindaja niigi stressirohke töö veelgi raskemaks. Töötajaid tuleb valikuprotsessi kaasata, et nad vormirõivaid hea meelega kannaksid. Enne riiete tellimist tuleks anda töötajatele võimalus riideid selga proovida ja valida endale sobiv suurusnumber. Kui tellida riided ilma proovimisvõimaluseta, ootab ees ilmselt pettumus. Halvemal juhul ei saa kõik töötajad tellitud riideid kanda, sest suurusnumbrid ei sobi.

Avatud kontorite maailmas on probleemiks kerkinud parfüümide kasutamine – äsja soetatud kallis ja hea lõhnaga parfüüm võib kaastöötajaid häirida. Tegu ei ole üleskutsega loobuda parfüümide kasutamisest, vaid pigem üleskutsega neid mõõdukalt kasutada.

Riietust käsitlevates artiklites oleme alati rääkinud ka jalanõudest. Kontoris kasutatavate jalanõude kohta ei ole erilisi nõudeid peale selle, et jalanõu oleks mugav ja liikumine ohutu. Näiteks ei sobi jalanõud, millel on libe tald või kontsaplekk. Kingad peavad olema kandjale mugavad. Näiteks kõrgetel kontsadel on õnnetuse juhtumise tõenäosus suur. Samuti põhjustab pidev liiga kõrgete kontsadega kingade kandmine selja- ja jalavalu ning liigestepõletikku.

Millistel juhtudel on tätoveeringute keelamine töökohas lubatud?

Liisa Pakosta, võrdõigusvolinik:

Uue töötaja palkamisel peaks valima inimese, kes sobib seda tööd kõige paremini tegema. Kui töölesoovija on teistega võrreldes paremate tööalaste näitajatega, kuid ta jäetakse tööle võtmata ainuüksi tema tätoveeringute pärast, siis võib tegu olla eelarvamusest põhjustatud otsusega. Kui tätoveeringud pole seotud sobivusega pakutavale tööle, siis ei ole mõistlikku põhjendust tööandja otsusele, miks ta võttis tööle halvemate tööalaste näitajatega inimese.

Samas ei ole Eesti seadustes välimust seadusega kaitstavate tunnuste hulgas tätoveeringut nimetatud. Seega peaks iga inimene enne tätoveeringu tegemist teadlik olema, et võib sattuda tööandja juurde, kes nimetab tätoveeringu ebasobilikuks. Iseasi muidugi, kui mõistlik see töötulemuste suhtes on, aga tööandjal on selline võimalus valikupiire seada. Näiteks kui keegi soovib tööle minna nahaarsti kabinetti ja tal on tätoveeritud nahk, siis võib-olla tööandja oma tööalase kuvandiga ei propageeri sellist käitumist ja seetõttu ei võta inimest tööle. Samas usun, et on tööandjaid, kes just otsivadki tätoveeringuga töötajaid – see on valikute küsimus.

Välimusega seonduvalt on inimene seadusega kaitstud selle eest, et temalt ei tohi nõuda soorolliga seonduvat kindlat tüüpi käitumist või soorollile „tüüpilist” välimust. Näiteks riietuse puhul on töötajal õigus kanda nii seelikut kui ka pükse. Kui tööandja nõuab seelikus käimist, on töötajal ikkagi õigus käia pükstes ja vastupidi. Samuti ei saa naistöötajalt üldjuhul nõuda näiteks „meikige ennast nagu naine”. Piiranguid meigile või välimusele on õigus panna mõistlikel, tööga seotud põhjustel. Näiteks võivad kunstripsmed olla teatud olukordades seotud tööohutusriskiga ja sel juhul võib neid keelata. Ka näiteks reklaamklippi on õigus otsida ainult kindlast soost ja teatud välimusega inimest.

Allikas: Tööinspektsiooni ajakiri Tööelu

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valdkonna töökuulutused

M-Partner HR otsib VÄRBAMISKONSULTANTI

M-Partner HR OÜ

09. detsember 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017