Mis vahe on lähetatud töötajal ja töölähetusel viibival töötajal?

meelimiidla
Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja...

Lähetatud töötajaid Eestis vastu võttev ettevõte peab arvestama, et tal on kohustused ka nende töötajate töötervishoiu ja tööohutuse suhtes.

Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu kodanike vabadustest. Selle vabaduse tagamiseks on kehtestatud nii ühtsed liidusisesed kui ka iga liikmesriigi omad reeglid, millest mööda vaadata ei saa.

Viimase aasta jooksul on pea kõigile silma jäänud Ukrainast Eesti ehitusobjektidele tööle tulnud välismaalased. Nemad ei ole Euroopa Liidu kodanikud, vaid nn kolmandatest riikidest tulnud töötajad, ometi kehtivad teatud juhtudel neilegi samad reeglid, mis on algselt kehtestatud liikmesriikide kodanike piiriüleseks liikumiseks. Kuidas siis nii?

Välismaalt Eestisse tööle tulles tuleb järgida välismaalaste seadust ehk riiki sisenejal peab siin viibimiseks olema seaduslik alus. Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada.

Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul. Lühiajalist töötamist saab registreerida ka pikemaks perioodiks, kui tegu on õpetaja või õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega ning tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega.

Seda, kas välismaalane ja mis tingimustel Eestis töötada tohib, peab ta riiki tulles ise teadma, kuid seaduse nõuete täitmist peab järgima ka tema tööandja.

Välismaalaste seaduse nõuete kohta saab alati täpsemat infot küsida politseilt.

Kuid lisaks välismaalaste seadusele tuleb veel Euroopa Liidu sees ühest riigist teise tööle minnes arvestada sellega, kas selline töötegija võib olla vaadeldav lähetatud töötajana või mitte.

Kui töötaja saadetakse Valgevenest või Ukrainast sealse ettevõtte ja Eesti ettevõtte vahelise lepingu alusel Eestisse lühiajaliselt tööle, võib ta küll viibida töölähetuses, kuid samas ei ole kindlasti tegu Euroopa Liidu mõistes lähetatud töötajaga. Sellise töötegija puhul tuleb Eestis järgida küll välismaalaste seaduse nõudeid, kuid mitte Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse nõudeid.

Samas, kui seesama Valgevenest või Ukrainast pärit töötaja võetakse tööle Poola ettevõttesse, mis tegeleb tööjõu rendi või ehitusega ning seejärel saadetakse tööle ettevõttesse Eestis või tullakse siia näiteks ehitusobjektile lühiajaliselt alltöövõtu korras töid tegema, siis on juba tegu Euroopa Liidu tööjõuga ning tema puhul tuleb arvestada lähetatud töötajate erinõuetega. See tähendab aga töötajale suuremaid õigusi ja paremat kaitstust, kui ta muidugi oma õigustest ikka teadlik on.

Kes siis ikkagi on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ehk ELTTS mõistes?

Seaduse kohaselt saab lähetatud töötajast rääkida vaid kolmel juhul:

1) töötamine toimub tööandja kulul ning töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist tellija vahel;

2) töötamine toimub tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;

3) tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

Kõigil muudel juhtudel ei saa rääkida lähetatud töötajast. Ehk näiteks olukorras, kus Itaalia ettevõtte esindaja tuleb Eestisse oma tööandja tooteid tutvustama, ei ole ta lähetatud töötaja, vaid viibib kõigest töölähetuses.

Samas kui suure kontserni Rootsis asuva emaettevõtte müügijuht tuleb mõneks ajaks Eestisse tööle sama kontserni tütarettevõttesse, et arendada siin uue toote müügistrateegiat, võib ta viibida nii töölähetus kui olla samal ajal ka lähetatud töötaja.

Kindlasti on tegu lähetatud töötajatega ka juhul, kui Eesti suurel ehitusobjektil teevad mitmekordse alltöövõtulepingu korras tööd näiteks Portugalist pärit ehitajad, kelle tööandjaga on Soome ettevõte sõlminud vastava lepingu, et osutada omakord teenust Eesti ettevõttele.

Mida tähendab lähetatud töötaja staatus töötegijale?

Esiteks tähendab see seda, et tema tööandja peab teatud aspektides võrdlema tema koduriigi õigust Eesti õigusega ning kohaldama töö- ja puhkeaja, töötasu alammäära ja ületunnitöö hüvitamise ning põhipuhkuse osas selle riigi õigust, mis on töötaja jaoks soodsam.

Ehk näiteks Saksamaalt Eestisse lähetatud töötajana ajutiselt tööle tulnud töötajale ei saa tema Saksmaa tööandja teatada, et Eestis töötatud aja eest saab ta ainult Eestis kehtinud töötasu alammäära, vaid talle tuleb ka selle aja eest maksta kas töölepingus kokkulepitud töötasu või siis vähemalt Saksmaal kehtivat töötasu alammäära.

Sama lugu on aga ka rumeenlasest töötajaga, kes Eestis lähetatud töötajana tehtud aja eest peab saama vähemalt Eestis kehtivat töötasu alamäära, sest Rumeenia palga alammäär on madalam.

Mida tähendab töötaja lähetamine tööandjale?

Liikmesriikides kehtivad lähetatud töötajate kohta väga erinevad nõuded. Seega peab tööandja enne oma töötaja lähetamist välja uurima, mis tingimused peavad olema täidetud.

Kui mitmes vanemas Euroopa riigis kehtib lähetatud töötaja eelregistreerimise kohustus juba pikka aega, siis sellest aastast on registreerimiskohustusega riike järjest lisandunud.

Eesti kehtestas lähetatud töötajate eelregistreerimise kohustuse eelmise aasta detsembrist, mis tähendab, et tööandja, kes saadab oma töötajad lähetatud töötajana Eestisse tööle, peab e-posti teel aadressil posting@ti.ee hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval esitama järgmised andmed:

  1. lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  2. lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  3. lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad;
  4. lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
  5. tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  6. tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  7. info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Täpsem selgitus ning andmete esitamist hõlbustav vorm on leitavad tööinspektsiooni kodulehel.

Kuigi ELTTS sätestab, et andmed peab esitama välisriigi tööandja, kes oma töötaja Eestisse lähetab, siis praktikas on andmeid esitanud ka Eesti ettevõtted ise, kes lähetatud töötajad siin vastu võtavad. See ei ole keelatud, oluline on, et andmed esitatud saaksid ning ka tegelikkusele vastaksid.

Kui välismaine ettevõte ei ole lähetatud töötaja kohta andmeid esitanud või keeldub nende esitamisest, saab tööinspektsioon alustada tema suhtes järelevalvemenetlust ning kohustada ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega andmete esitamist. Menetluse käigus on võimalik ametiabi korras kaasata ka ettevõtte asukohariigi vastav asutus, kes vajalikud järelevalvetoimingud välisriigis läbi viib.

Miks selline teavitamine vajalik on?

Lähetatud töötajate andmete kogumisel on mitu eesmärki. Esmane on kindlasti lähetatud töötajate õiguste tagamise aspekt ning nende teavitamise võimaluste tagamine.

Kuid lisaks on tähtis ka informatsiooni kogumine. Tähtis on, et riik teaks, milliste riikide kodanikud Eestis tööl käivad, millistel perioodidel ja millistes majandussektorites. Sel viisil on võimalik infot jagada nii lähetatud töötajaid vastu võtvatele Eesti ettevõtetele kui ka lähetatavatele välismaistele ettevõtetele nii seoses Eesti töökeskkonna nõuete kui ka töösuhetega.

Mille eest vastutab Eesti ettevõte, kui tema juures teeb tööd lähetatud töötaja?

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse kohaselt peavad töötaja tegelik tööandja ja ettevõte, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, leppima omavahel kokku, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab.

Kuid seejuures tuleb teada ja meeles pidada, et kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab ehk Eesti ettevõte kelle juurde lähetatud töötaja töid tegema tuli. Sisuliselt on tegu tellija vastutusega.

Seega kui lähetatud töötajaga juhtub Eestis tööõnnetus, peab esmajärjekorras kõik vajalikud toimingud, sh tööõnnetuse uurimise, korraldama just Eesti ettevõte, kelle juures tegevus toimub. See reegel ei kehti vaid juhul, kui töötaja tööandjaga on sõlmitud kokkulepe, et Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded täidab hoopiski tema.

Töökeskkonnaga ehk töötervishoiu ja tööohutusega seonduv on teema, mille suhtes peab ka töötaja teadma, kes mille eest vastutab ja kelle poole ta ohu või õnnetuse korral pöörduma peab.

Näiteks juhul, kui Ungarist saabuvad Eesti tootmisettevõttesse tööle renditöötajad, kes kõrvuti Eesti töötajatega siin töö teevad, ei ole küll paslik kokkulepe, et nende töökeskkonna nõuete täitmise eest vastutab nende Ungaris viibiv tööandja. Tal ei ole ju tegelikku ülevaadet, mis Eestis kohapeal toimub, ja Eesti ettevõttel oleks kordades lihtsam tegeleda nii enda kui ka lähetatud töötajate töökeskkonnaga üheaegselt.

Samas aga ei peaks töötaja töökeskkonna eest jääma vastutus tellijale juhul, kui ta on näiteks tellinud seadme koos paigaldusega teisest liikmesriigist, ei tea ise seadmest ega selle paigaldamisest midagi. Sellisel puhul on täiesti eesmärgipärane sõlmida koos tellimuslepinguga kohe kokkulepe ka selle kohta, et vastutus seadet paigaldama tulevate töötajate töökeskkonna eest jääb tööandjale.

Töövaidluste lahendamine

Tavaliselt toimub töötaja ja tema tööandja vahel tekkinud erimeelsuste lahendamine tööandja asukohariigis või siis poolte kokkuleppel mõlemale poolele enam sobivas riigis.

Üldine põhimõte on see, et töötaja saab kõik nõuded esitada oma tööandja vastu. Lähetatud töötajate puhul on aga mõned erandid, kus töötaja õiguste tagamiseks on talle antud võimalus esitada töötasuga seotud nõue hoopiski selle ettevõtte vastu, kelle juures Eestis tööd tehti.

ELTTS näeb ka ette ühe erandjuhu. Kui Eestisse lähetatud töötaja on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, demonteerimis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd ning tööandja jätab talle maksmata töötasu, siis on võimalik see välja nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isikult. Seda juhul, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda.

Samas täpsustab ka seadus, et kui lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, on ta eespool nimetatud kohustusest vabastatud. Siinkohal on oluline veel märkida, et töötasu nõue on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga.

Statistikat

Alates 17.12.2016 on lähetatud töötaja tööandja vastavalt lähetatud töötajate töötingimuste seadusele kohustatud Eestisse lähetatud või lähetatavad töötajad tööinspektsioonis registreerima.

Vastavalt kogutud andmetele saame välja võtta I poolaasta kokkuvõtte, millistest riikidest töötajaid Eestisse lähetatakse ning tegevusalade lõikes, kuhu nad Eestis suunduvad.

I poolaastal on registreeritud 135 lähetamise teadet paljudest Euroopa riikidest. Eestisse on saabunud 557 lähetatud töötajat.

Kõige rohkem lähetatud töötajaid on Eestisse saabunud Lätist, Poolast ja Leedust. Lähetatud töötajad tulevad ainult EL riikidest, Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest otse sealse ettevõtte ehk kolmanda riigi ettevõttest tulijad ei ole ELTTS mõistes lähetatud töötajad.

Tegevusalade lõikes suunduvad lähetatud töötajad enim metallitootmise ettevõtetesse, kunsti ja meelelahutusse ning ehitusse.

Allikas: Tööindpektsiooni ajakiri Tööelu

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Valdkonna töökuulutused