30. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimene kui töötaja enda tähtsaim vara

Inimese keha ei ole loodud ühes asendis kontrilaua taga istumiseks
Mitu tundi veedad sina päevas arvuti taga? Või nutitelefoni sirvides? Suure tõenäosusega teeme kõik seda rohkem, kui tegelikult tervislik oleks. Kuigi me teame, et istuv eluviis on kahjulik, kipume langema mugavuse lõksu ja ei liiguta end päeva jooksul piisavalt. Unustame fakti, et inimese keha on tegelikult loodud liikuvaks eluviisiks, mitte ühes asendis kontorilaua taga istumiseks.

Tervise olukorra teeb veelgi ohtlikumaks praeguse aja lemmiktöövahend arvuti. Paljud kui mitte enamik ameteid on oma igapäevases töös sõltuvad erinevatest arvutiprogrammidest ja/või internetist. Suhtleme oma kolleegide ja koostööpartneritega e-maili teel, loeme uudiseid veebist, koostame dokumente erinevates programmides jne. Kui aga töölt ära läheme, võtame kätte oma nutiseadme ning astume taas infovoogu.

Kas ja kuidas see meid mõjutab? Suures jaos saame mõju jagada füüsiliseks ja vaimseks.

Kõige teravamalt annavad endast tunda erinevad valud ja lihaspinged. Põhjustajateks võivad olla erinevad sundasendid, vähene liikumine ning ebamugav kontorimööbel. Läpaka ekraani vaatamisest jäävad kangeks turi, kael ja õlad ning kuivaks ja valusaks silmad. Valesti seadistatud toolist ja lauast hakkab selg valutama ning pika peale vajud küüru. Tulemuseks on igapäeva elu häirivad valud ning halb rüht. Tean omast käest seda mõju väga hästi – negatiivset mõju kehale paned aga kahjuks tähele liiga hilja!

Nutiseadmed omavad meie kehale sarnast mõju kui arvuti taga istumine. Veel paar aastat tagasi ei olnud nutitelefonid niivõrd levinud ja inimesed neist sõltuvad, et oleks olnud vaja eraldi reklaamkampaaniaid pööramaks tähelepanu telefonilt pilgu tõstmisele liikluses. Nüüd on need aga peaaegu lahutamatu osa meie argipäevast, mis tekitavad põhiliselt pingeid turjas, sest peos hoitava ekraani vaatamine paneb meie kaela ebaloomulikku asendisse, ning käelabas, sest nutitelefoni sirvimiseks kasutame reeglina ühte sama stampliigutust.

Kuidas aga mõjutab tehnoloogia areng töötajate vaimset tervist? Üks peamisi ohutegureid, mis erinevate seadmetega kaasneb, on pidev kättesaadavus ning mahukas infovoog. Eraldi võetuna on need tegelikult ju kasulikud ja ettevõtet arendavad tegurid. Liigselt suures kontsentratsioonis võivad need aga põhjustada väsimust, ärritatust ning stressi. Tuleb ette olukordi, kus on raske mitte panna tähele nutitelefoni teadet uue töömeili kohta, on raske panna tööläpakas kodus kinni, on raske luua oma tööpäevas korda, sest informatsiooni voolab korraga sisse kümnest erinevast kanalist.

Laane Reti Västrik, Tervefirma.ee

Tehnoloogia on miski, mis on toonud meid üksteisele lähemale, andnud meile enneolematuid võimalusi enesearenguks ja koostööks ning masinad on saamas järjest sarnasemaks inimesega. Küll aga ei tasu ära unustada, et meie ei ole loodud minema järjest sarnasemaks masinatega ning meie endi ülesandeks on kanda hoolt oma keha ja vaimu eest.

Kuidas? Alusta näiteks sellega, et teed paar sirutust või tiiru kontoris pärast iga istutud tundi. Lisa enda igapäevasesse rutiini rohkelt samme, kontrolli aeg-ajalt oma istumisasendit ning pööra tähelepanu sellele, mis kell sa tegelikult oma tööpäeva lõpetad. Väikestel muudatustel on suur mõju.

Allikas: Tervefirma.ee blogi

Autor: Laane Reti Västrik, Tervefirma.ee

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456