Mida arvavad tulevikutööst tavainimesed?

robot

Tulevikutööst räägitakse iga päevaga üha rohkem. See on mõneti intrigeeriv, sest ega keegi meist ju täpselt tea, mida tulevikutöö üldse tähendab, aga me kõik mõistame, et töö olemus muutub kiiremini kui kunagi varem. Võime olla üsna kindlad, et praegused koolilapsed täidavad tulevikus ametikohti, mida praegu veel olemas pole.

Tulevikutöö teemadel räägivad enamasti arvamusliidrid konverentsidel ja leheveergudel, aga ManpowerGroup otsustas küsida, mida arvavad tulevikutööst tavainimesed.

Küsitluses osales 9500 inimest 12 riigist. Küsisime, mida nad tulevikus töölt ootavad. Tulemus oli positiivne – tervelt 87 protsenti vastanutest ütles, et on avatud võimalusele, et töö muutub, ja on valmis tulevikus tegema kas olemuselt teistsugust või sama tööd, aga teistmoodi kui täna. Seejuures on 80 protsenti inimestest valmis selleks õppima ja uusi oskusi omandama.

Küsisime ka seda, mis motiveerib inimesi oma tänast tööd ja töövormi välja vahetama. Mainiti erinevaid tegureid, pingerea esiots sai järgmine:

  1. võimalus teenida rohkem raha (38%)
  2. uued oskused (33%)
  3. parem kontroll oma aja üle (32%)
  4. soov proovida erinevaid töid (31%)

Välja toodi veel hulk põhjuseid, aga tähtis on teada, et 19 protsenti vastanutest leidis, et on nõus tegema tulevikus teistsugust tööd vaid seetõttu, et neil pole alternatiivi.

Uuringutulemusi analüüsiti ka soo ja vanuse põhjal. Selgus, et naiste ja meeste vastustes märkimisväärseid kääre ei esine, küll aga olid prioriteedid mõnevõrra nihkes eri vanusegruppides. Näiteks noor millenniumipõlvkond (vanuses 18–34 eluaastat) peab esmatähtsaks raha teenimist, samal ajal kui inimesed vanuses 35–49 aastat peavad olulisimaks töö ja eraelu vahelist tasakaalu ehk kontrolli oma aja üle. Kõige kauem tööturul olnud inimesed (vanuses 50–65) peavad tähtsaimaks, et tööl oleks nende jaoks tähendus.

ManpowerGroupi juht Jonas Prising tõi uuringut kokku võttes ja tulevikutööst rääkides välja kaks trendi. Tema sõnul peavad tööandjad tulevikus loobuma lihtsalt töö tarbimisest ja hakkama ise enda jaoks sobivaid talente välja õpetama ning töötajad peavad olema avatumad õppimisele ja uute oskuste omandamisele, sest ainult nii püsib muutuvas maailmas konkurentsis.

Osale arutelus

  • Ene Kohtla, Manpower Baltikumi personalijuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused