30. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi

Sama tüüpi liigutused võivad hakata töötajat kahjustama siis, kui need koormavad samu liigeseid ja lihasgruppe, kui liigutusi tehakse sageli, kiiresti ja suhteliselt pika aja jooksul. Kuna liigutustevahelistel lühikestel perioodidel lihased väsimusest ei taastu, peab inimene rohkem pingutama, kulub rohkem energiat ja järk-järgult lihased koormatakse üle. Osa lihaseid väsib kiiremini, osa aeglasemalt. Sageli on vaevused ja vigastused just õlavöötmes ja ülajäsemetes.

Mida kiirem on töötempo, seda vähem on lihasväsimusest taastumiseks aega ja seda kõrgem on vigastuste tekke risk. Kui töötaja ei saa liigutuste tempot ise määrata näiteks koosteliini, konveieri või kehtestatud töönormi tõttu, mõjutab see töötajat ka psüühiliselt. Välisärritajatele reageerib närvisüsteem lihaspingetega, mille tõttu lihas kiiremini väsib, on jäigem ja suureneb kahjustuste risk. Inimesele on loomupärane töötada töövahetuse jooksul erineva tempoga.

Sama tüüpi liigutuste kordumine on vaid üks ohutegur luu- ja lihaskonna vaevuste ja vigastuste kujunemisel. Töötamisel esineb sageli sundasendeid, raskuste teisaldamist, liigutusi, mis nõuavad lihaste ülemäärast venitamist ja jõu rakendamist. Kehvas seisundis tugi- ja liikumiselundkonnal on risk kahjustuda suurem nii tööl kui kodus.

Allikas: Tööelu.ee