Hea tervis kui konkurentsieelis

ergopall

Kehva tervise tõttu läheb aastas kaotsi suur hulk väärtuslikku aega. Siia alla võib arvestada nii haiguse tõttu kaduma läinud töötunde kui ka varaseid pensionilejäämisi, töövõimetust ja kõrget suremust tööealise elanikkonna hulgas.

Tööealiste puudulik tervisekäitumine, tähelepanematus enda suhtes ja halb terviseseisund ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Seetõttu kannatab nii üksikisik kui ka ühiskond tervikuna.

Viimastel aastakümnetel on arusaam tervislikust töökohast astunud pika sammu edasi. Töökohal tervise edendamine ning tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine on muutumas ettevõtluse normaalseks osaks.

TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti Külli Luugi sõnul muutub olukord Eesti ettevõtetes pidevalt paremaks, kuid läbivalt heaks seda veel pidada ei saa. „Sageli küsivad nõu just suuremad ettevõtted või rahvusvahelise osalusega firmad. Tervislike eluviiside toetamine organisatsioonis on kindlasti lihtsam, kui finantsvõimekus on suurem. Samas ei ole see lõpuni määrav. Kõige olulisem on soov panustada ja selle poolest on tublid ka väikesed ja mikroettevõtted. Arutelude ja katsetuste  pinnalt tekivad ka jõukohased lahendused,” selgitas Luuk, kelle sõnul on tervislikke eluviise soosivast töökeskkonnast ühtviisi kasu nii suurel kui ka väikesel ettevõttel.

Kuidas tervislikke eluviise toetatakse?

Klassikaliselt on tervise ja heaolu toetamiseks kaks lähenemisviisi: lühiajaline perspektiiv (projektitöö) ja pikaajaline, süsteemne lähenemine. Mõlemal juhul  tuleks lähtuda konkreetse ettevõtte töötajatest ja nende vajadustest.

Populaarsemateks sekkumisviisideks Eestis on täna tasakaalustatud toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamine. Tasakaalustatud toitumise toetamise näidetena saab tuua töökohal puu- ja köögiviljade pakkumist, samuti koostöö tegemist samas majas asuvate toitlustusasutustega eesmärgiga pakkuda mitmekülgset ja tervislikku valikut.

Liikumisaktiivsuse toetamisel on järjest enam neid tööandjaid, kes toetavad rahaliselt töötajate  treeninguid ja/või massaaži või soetavad võimlemisvahendeid, propageerivad ühiseid liikumistegevusi, loovad organisatsiooni spordiklubi vms.

Hästi populaarseks on viimasel ajal muutunud majasiseste terviseradade loomine. Kontorihoonete pikad koridorid ja trepid muudetakse mängulises vormis omaette väljakutseks, mida virgutuspausil päeva jooksul läbida. Nii ei pea isegi majast väljuma ning sammud ja meetrid kogunevad justkui iseenesest. Siserajad sobivad hästi ka püstijalakoosolekuteks.

Samuti saab järjest enam hoogu sisse võitlus tubakavaba töökeskkonna loomise eest, piirates suitsetamiseks mõeldud alasid, kaitstes sellega mittesuitsetajaid ja toetades suitsetajaid tubakast loobumisel.

Kasu tööandjale

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel on tervislikke eluviise soodustava töökeskkonna loomisel võtmeroll tööandjal. Ta saab panustada:

  • näidates pühendumust ja pakkudes täielikku tuge, kaasa arvatud nähtav osalemine;
  • integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana;
  • soodustades töötajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ja elluviimisel.

„Tubli ja mõistlik tööandja ei tee investeeringuid aga ehku peale, vaid soovib reaalseid tulemusi. Siin on oluline mõista, et tulu investeeringust laekub viibega. Töökoha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad näiteks töölt puudumise vähenemine, töötajate motivatsiooni tõus, suurem tootlikkus,” kirjeldas Luuk. Tema sõnul on töötajat väärtustavas kollektiivis väiksem personalivoolavus ja lihtsam uusi töökäsi värvata, sest organisatsioonile on kujunenud positiivne ja inimesest hooliv maine.

TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti sõnul kinnitavad maailmas tehtud uuringud ja eri riikide kogemused kolme olulist asja:

  • ebatervislikud, ebaturvalised ja stressirohked töökohad tähendavad tööandjale lisakulusid;
  • töökohal tehtud läbimõeldud sekkumised aitavad säästa vähemalt 20% kõnealustest kuludest;
  • laiaulatuslikud tervisliku töökohaga seotud sekkumised toovad rohkem tagasi, kui neid tegemata jättes säästa õnnestub.

Kuidas alustada?

Esimese asjana võiks meeskonnaga  arutada, mis on kõige olulisem ja vajab muutust. Iga organisatsioon on erinev ja ka tööga seotud riskid on erinevad. Kui kontoritöötaja võib oma tööpäeva vajada rohkem liikumist, siis postiljoni jaoks oleks asjakohasem hoopis vaktsineerimine või vitamiinirikas vahepala, mis hoiab organismi immuunsüsteemi tugevana.

Seega on heaks stardikohaks töötajate profiilide kaardistamine ja tervist väärtustavate eesmärkide seadmine. Eesmärk võib olla ka spordipäeva korraldamine (eespool kirjeldatud lühiajaline lähenemine), kuid mõjusamate muutuste saavutamiseks tuleks mõelda suuremalt ja leida võimalusi inimese heaolu  igapäevaselt parendada.

Kelle käest nõu küsida?

Tervise Arengu Instituut pakub tasuta töökoha tervisedenduse alast nõustamist. Nõustamise raames külastavad organisatsiooni kaks mentorit, kes annavad nõuandeid töökeskkonna tervislikumaks muutmiseks ja tutvustavad teiste tööandjate häid kogemusi.

Autor: Tööelu.ee

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Valdkonna töökuulutused