14. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu üks autoritest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõdes, et üks kõrge hõive eeldus on vajalike oskustega koolilõpetajad, kes erialasele tööle asuvad. „OSKA uuringutest on selgunud vajadus muuta nii kutse- kui kõrghariduses õpet praktilisemaks ja õpetada enam erialaspetsiifilisi IKT-oskusi,” sõnas Krusell.

Uuringu järgi kasvab tulevikus kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal. 46%-l tulevikutöötajatest peaks olema kõrgharidus ja igal kolmandal kutseharidus. Oodata on põhi- ja gümnaasiumiharidusega töötajate vajaduse langust.

Aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Haldus- ja abitegevustes suureneb töökohtade arv, sest kasvab sisseostetavate tugiteenuste osakaal.

Töökohtade arvu languse poolest võib esile tuua avalikku haldust, haridust, jaekaubandust, põllumajandust ning veondust ja laondust. Eelkõige mõjutavad langustrendi tehnoloogia suurem kasutusele võtmine ja rahvastiku vananemine, mistõttu jääb vähemaks nii noori kui maksumaksjaid. Vaata uuringutulemusi lähemalt SIIT.

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017” annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2025. Uuring koostas sihtasutus Kutsekoda koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.