19. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kommunikatsioonistiilid ja nendega kohandumine

PersonaliDisaini tegevjuht ja konsultant Hanna Jõgi
Oled tundnud, et mõnikord on mõne inimesega väga lihtne jutule saada ja teisega kohe üldse ei tunne ennast mugavalt? Või on lausa tunne, et räägid nagu seinaga? No tee mis tahad, aru ei saa … või selgub hiljem, et ta mõistis sind valesti, unustas midagi ära, toimis teisiti kui oleksid oodanud jne. Suur tõenäosus, et sa ei räägi tema keeles ehk üritad talle enda kommunikatsioonistiili peale suruda.

Vaikimisi eeldatakse sageli, et teistel on sama suhtlemismuster nagu meil, kuid nagu vanasõna ütleb, on eeldamine kõigi arusaamatuste ema. Seetõttu on oluline kontrollida ja üle kontrollida, kas ikka asjadest on õigesti aru saadud või vajab sõnum kordamist, ümber sõnastamist, lahti rääkimist vms.

Kommunikatsioonistiilid

Vastutus sõnumi kohalejõudmise eest on selle andjal ehk oluline ei ole mitte see, mida sina ütled, vaid see, kuidas suhtluse teine osaline sellest aru saab. Igaühel on loomuomane suhtlemisstiil, mida kasutame, ilma et peaksime sellele otseselt tähelepanu pöörama. Ja samuti võtavad inimesed infot vastu oma isiklike kogemuste, mõttemustrite ja teadmiste filtri vahendusel, mis tähendab seda, et ei ole võimalik loota või eeldada, et sõnum jõuab kohale sellisena, nagu sina selle välja oled saatnud.

Inimene on valmis infot vastu võtma alles siis, kui ta tunneb, et ta on sinuga ühel lainel. See on ka põhjus, miks sama tüüpi inimesed sageli omavahel hästi läbi saavad. Samas organisatsioonis ei saa ju valida, kellega suhelda, seal dikteerivad kommunikatsiooni töörollid ja -ülesanded. Näiteks kui raamatupidamisega seotud töös on oluline täpsus ja info kvaliteet, siis turunduses ja müügis head suhted, juhtimises kiire otsustamine jne. Ettevõtte seisukohalt on oluline, et erinevad osalised omavahel koostööd teeksid.

Üks viis kommunikatsioonistiile (ja inimesi) mõista, on eri isiksuste kaudu. Peter Urs Benderi käsitluse kohaselt jagunevad inimesed nelja põhitüübi vahel: Analüütik, Sõber, Juht ja Esineja

Analüütik

Analüütik on enamasti viisakas, kuid pigem tagasihoidlik. Ta keskendub faktidele ja ülesannetele, mis tal teha on vaja. Tema jaoks on oluline täpsus ja korrektsus ning ta on oma töös suhteliselt süstemaatiline. Vahel võib jääda mulje, et ta ei ole hea otsustaja, kuid see tuleneb sellest, et tema jaoks on oluline koguda enne otsustamist kõik kokku ja analüüsida kõiki fakte. Samuti võib ta nii mõnegi teise tüübi meeskonnas oma tähelepanuga üksikasjadele isegi hulluks ajada.

Ta tahab teada, kuidas asjad töötavad, ja olla kõikides andmetes täpne. Ta hindab numbreid, statistikat, ideid ja on hea üksikasjades. Sageli on tegemist pigem introverdiga, kes ei näita enamasti oma tundeid avalikult välja.

Organisatsioonis leiab analüütikuid kõige sagedamini finantsosakonnast.

Sõber

Sõber on kaastöötajana usaldusväärne ja lojaalne. Ta on tõeline meeskonnamängija, kellega on lihtne läbi saada, kes on hea kuulaja ning keda paljud usaldavad. Koostööd tehes püüavad nad konflikte vältida või kui see ei ole võimalik, siis neid siluda. Nende tähelepanu on pööratud rohkem teistele inimestele ning tänu sellele on neil sageli meeskonda tasakaalustav ja rahustav mõju.

Ta tahab teada teada põhjuseid ning luua ja hoida häid suhteid. Ta naudib teiste inimeste toetamist, hindab teiste ettepanekuid, pelgab otsest vastandumist ja konflikte ning on pigem emotsionaalne, kuid siiski sageli introvert.

Sõber-tüüpi inimesi leiab tihtipeale klienditeenindusest ja osaliselt ka personaliosakonnast.

Juht

Juhi tüüpi kaastöötajad on keskendunud eesmärgile ega pelga nende saavutamiseks riske võtta. Tegemist on ekstravertse inimesega, keda kannustab suur sisemine tahe, kes on otsekohene, organiseeritud ja otsustav. Teda innustavad kohesed tulemused, mistõttu suhted kollektiivis jäävad sageli teisejärguliseks. Ei juhtu just tihti, et juhi tüüpi inimene läheks kompromissile. Ta võib sageli paista teiste jaoks domineeriv, kontrolliv, kannatamatu ja kärsitu ning inimene, kes unustab mõnikord isegi viisakusreegleid järgida (sest tal ei ole nende jaoks lihtsalt aega).

Ta tahab teada, mis tema kasu ühes või teises asjas on, soovib hoida kokku aega, hindab konkreetseid tulemusi ja naudib, kui olukord on tema kontrolli all. Ta on enamasti küll ektravertne, kuid ei näita oma emotsioone sageli välja.

Kuigi Juht võib ja sageli on ka organisatsiooni sees juht, võib seda tüüpi inimesi leida pea kõikidest osakondadest. Tavaliselt tunneb nad ära selle järgi, et nad kas liiguvad karjääriredelil suhteliselt kiiresti üles või on nad need, kellega kaastöötajatel on lihtne konflikti minna.

Esineja

Esineja on väga aktiivne ja veenev suhtleja, kes kohaneb kergesti erinvate inimtüüpidega. Talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis ning ta on alati valmis proovima midagi uut ja põnevat (eriti koos teistega). Tal on võime oma entusiasmiga teisi kaasa tõmmata ja inspireerida ning teisalt keerukaid olukordi diplomaatiliselt lahendada. Ta võib näida oma suhtumisega veidi organiseerimatu, kohati kärsitu ja liialt üldsõnaline, kuid samas jagab hea meelega infot ja kogemusi. Teda motiveerib teistelt saadav tunnustus.

Ta tahab teada, kes veel on kaasatud, ning tunda ennast väärtustatud ja saada tunnustust. Ta armastab sotsiaalset suhtlust ja naudib teiste inspireerimist.

Esinejaid inimesi leiab tihti turunduse ja müügiga seotud ametikohtadelt, kuid ka personaliosakonnast.

Mida teha, mida mitte?

Eri ametikohad eeldavad erinevaid suhtlemisstiile ja selleks, et tervik harmooniliselt kokku kõlaks, on vaja erinevusi mõista, aktsepteerida ja edukaks suhtlemiseks nendega kohanduda. Üldiselt võib öelda, et kõige keerulisem on Juhil suhelda Sõbraga ja Analüütikul Esinejaga, kuid hea tahtmise ja veidikese arusaamisega stiilide eripärast on see siiski täiesti tehtav.

Kõige kasulikum on meeskonda silmas pidades see, et inimesed teavad täpselt, milliste isiksustega neid päevast päeva suhelda tuleb. Ideaalis võiks kogu meeskonnaga ühiselt uurida (näiteks mõne töötoa vormis), milliste stiilidega inimesed tiimis on, ning panna paika ootused ja soovi korral isegi reeglid, milline on efektiivseim viis üksteisega suhelda.

Kuid nagu õpetaja Laur ütles – kui tervet rehkendust ei jõua, siis tee pool, aga tee hästi, ehk et kui terve meeskonnana pole mahti asja ette võtta, siis siin on mõni nipp, kuidas eri kommunikatsioonistiilide esindajatega ühele lainele saada:

Foto: PersonaliDisain

Eriti tähtis on kohanduda just vestluse või suhtluse alguses. Nii tunneb teine pool, et tegemist on n-ö oma inimesega ja siis on ta valmis sinu pakutavat vastu võtma.

Nagu juba öeldud, siis inimesed suhtlevad selles keeles, mis neile kõige omasem on. Üks asi on ise sõnumi edastajana teiste inimestega kohanduda, kuid mida teha siis, kui oled info vastuvõtja rollis? Kui sa juba tead, mis tüüpi stiil sinu puhul kõige domineerivam on, tasub sellest ka teistele teada anda. Kui annad teistele mõista, mida sina vestluses ootad, on neil ka lihtsam sellele vastata. Pole midagi halba, kui ütled teistele, et sina oled faktide ja numbrite inimene või vastupidi, et liiga palju üksikasju ajavad sind lihtsalt hulluks.

Kolm nõuannet edukaks suhtlemiseks

Suurepärased kommunikaatorid on need inimesed, kes suudavad (kas instinktiivselt või teadlikult) kohanduda oma vestlusparteri suhtlemisstiiliga. Kohandumist teiste stiiliga võib võtta kui keelte õppimist. Jah, alguses võib see olla sama mehaaniline kui uute sõnade õppimine mõnes võõrkeeles. Esialgu tundub ehk teise keelde kohandamine võõras ja harjumatu (sest me kasutame energiat, et teha midagi, mis ei ole meile otseselt omane), kuid mõne aja möödudes moodustuvad juba laused, millel on selge mõte sees, ja teised inimesed hakkavad meist paremini aru saama.

Tunne oma kommunikatsioonistiili ja võimalusel anna sellest teistelegi teada.Tea või proovi aimata oma vestluspartnerite kommunikatsioonistiili.Kohandu (vähemalt vestluse alguses) teise inimese suhtlusstiiliga.

Eduka koostöö alus on kommunikatsioon. Vahel on vaja välist abi, et aidata meeskonnasiseselt paremate suhtlemismustriteni jõuda.

Allikas: PersonaliDisain

* Artikkel on ilmunud ajakirjas Raamatupidamise Praktik.

Autor: Hanna Jõgi, PersonaliDisaini tegevjuht ja konsultant

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456